revolutsioon lõngakorvis
kunagi ma kirjutasin salapärastest
Reeglitest,
mida mingil juhul avalikustada ei tohi.
nüüd siis hakkab selgus tekkima:
sina võid foorumis sõna võtta küll,
aga
sa ei tohi adminni närvi ajada.
ps.
inimene, kes vahepeal õhkab,
et tahaks niiväga rahulikult ja üksteist torkimata elada,
ja siis jälle ise käratsema ja õli tulle valama kukub,
on suure tõenäosusega
intrigaan.
vaja vist veel üht pilti
Tom kirjutab:
Rüütel loobub vahetult enne valimiskogu… tervise tõttutäitsa võimalik, et nii see läheb.
aga kui vahetult?
kui väga vahetult, keda siis kerapooldajad valijamehed valiks?
kas peale Savisaare enda on neil kedagi,
kelle puhul ei peaks pikemat eeltööd ja veenmist läbi viima?
miks peaks Savisaar tahtma presidendikohta?
presidendil pole ju sellist võimu?
hakkab ta väsima?
hmm?
kes siis Rüütli asemel välja pakutakse?
no see mees siin pildil ka minu president ei ole, igatahes.
keegi võiks ühe "see ei ole minu..."-pildi veel teha, internetis ruumi küll.
paneks siia Arnoldi juurde.
aga mul on selline pilt :)
kui Mammal ükskord sünnipäev oli,
siis saatis Savisaar Mammale sünnipäevakaardi.
Mammale see väga ei meeldinud,
arvas, et iseenda pildi kinkimine pole ikka sünnis.
ega see Savisaare sünnipäev ole.
küsisin kaardi endale,
sellist stiilinäidet igapäev ei leia :)
ärgitasin küll,
et Mamma võiks siiski viisakas tüdruk olla ja Savisaarele ka sünnipäevaks kaardi saata.
enda pildiga ikka ;)
Mamma miskipärast ei tahtnud.
et ta pole ikka piisavalt ilus.
justkui SaviEts oleks.
teine eestlane mõtleb poliitikast
vasakpoolsed või parempoolsed,
selles on küsimus.
kunagi on imestatud, et miks Eestis nii paljud
tavalised palgatöötajad valivad parempoolseid.
idee järgi peaks tavaline palgatöötaja
vist tõesti vasakpoolseid valima.
samas ei saa ükski parempoolne erakond
tavalisi inimesi päris ära unustada, jamaks läheb.
siin on temperamentsemat rahvast ka,
revolutsiooniliste juurtega, ma ütleks.
samamoodi ei saa ka vasakpoolne erakond majandust ja värki täitsa ära nullida,
jälle läheb jamaks. poleks enam midagi jagada.
kõiguvad siia- ja sinnapoole,
päris söömata ei jää keegi,
ei tööandjad, ei töövõtjad ja muu rahvas.
nii rumalad need poliitikud ei ole,
et asja päris kummuli kallutavad.
järgmistel valimistel vaja ju ka kuidagi...
see maailmavaate-värk on üldse nagu on.
isegi kui sul on kindel "poolsus",
ei taha sa anda oma häält mõnele kaabakale.
pole mingit vahet, mis laulu kaabakas laulab,
ütleb ta end olevat
vasaku või parema,
sinise, musta või valge.
suur osa neist on nagunii pleekind punased.
võimule saades kipub ta ikka enda ja semude taskuid täitma,
sahkerdab ja kandib kuis suudab.
mis vahet seal on, kas ta on sealjuures vasak- või parempoolne?
ei oska üks tavaline inimene üht kaabakat kuidagi teisele eelistada,
jätab parem valimata.
siis pole pärast endal häbi, et olid loll
ja lasid kaabakal endal suud-silmad täis valetada.
jääb vähemalt eneseväärikus alles.
nii püüavadki inimesed valida
enda meelest ausaid inimesi.
paraku on parteide nimekirjad koostatud nii,
et rahva poolt vääriliseks peetud inimeste hääled
lähevad nendelesamadele kaabakatele.
vali, keda sa valid, mingit vahet ei ole,
kaabakas on pukis nagunii.
mõned korrad on seda mängu mängitud,
ega kogu rahvas loll ei ole,
muidugi ei paku see mäng neile huvi.
Eesti on väga väike maa.
kõik tunnevad kõiki.
miks meil ei võiks olla isikuvalimisi?
...et karmenkassid valitaks riigikokku?
kas ikka valitaks?
on´s eestlane tõesti nii rumal?
meil on ju tarku ja tegijaid inimesi ka.
või peetakse rahvast nii lolliks,
et nad ei tunne asjalikke inimesi ära
ja valivad riidepuud end esindama?
mille poolest praegu asi parem on?
erakonnal X on riigikogus x häält,
erakonnal Y on y häält.
kokku x+y häält, millega need kaks siis opereerivad.
isikuvalimiste korral oleks erakonna X suurel juhil ja õpetajal vaid 1 hääl ja erakonna Y juhil ka 1 hääl.
kõik saadikud peaksid hääletama nii, nagu tahavad nende valijad.
sest nende püsimine riigikogus
ei sõltuks mitte erakonna juhi poolt antud kohast valimisnimekirjas,
vaid sellest, kui hästi nad oma valijaid esindasid.
_________________________________
sellised teise eestlase mõtted.
ma ei jaga sellest poliitika-värgist palju.
aga mul on hääl.
ja minusuguseid on palju.
meil igaühel on hääl.
Tartumaa vabad kudujad, ühinege!
kui sa oled käsitööhuviline
ja soovid vahel Tartu-kandi omasugustega
koos näputööd teha...
hoia silm peal
Kullaketrajate foorumil.
sealt saad teada, millisel õhtul ja kuhu kogunetakse.
vahet pole, milliste foorumite registreeritud kasutaja sa oled,
ühishuviks on näputöö.
pisikeste isetegevuslike poliitfüürerite ideoloogia pole asi,
millest üks vaba inimene peaks juhinduma.
_____________________________________
tegelt arvan ma mõnest asjast ikka päris pahasti.
IT= käsitööliste keskerakond.
huraa, seltsimehed!
/kestvad ovatsioonid/
ennem olen kudumata,
sellise sildi all tegutsemine
käiks mulle eneseväärikuse pihta.
paljas patriotism ei toida
hr. Pullerits
kurdab Postimehes, et noored naised pagevad välismaale.
pagevad jah. mehed ka.
tänane (29.augusti) Postimees annab teada:
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine palk selle aasta teises kvartalis 9531 kroonini kuus...
alailma käib hõiskamine, kuidas keskmine palk ikka paremini ja kõrgemale tõuseb.
mida peaks arvama inimene,
kelle palk kohe kuidagi selle keskmiseni ei küündi?
eks ta arvab, et on siin maal kõvasti alla keskmise väärt.
mingi kolmanda sordi inimene.
meie edule orienteeritud ühiskonnas
on sõna "keskmine" juba ammu omandanud halva maigu.
keskmine on luuseri poliitiliselt korrektne nimetus.
ja kui sa siis veel alla selle keskmise oled,
oled täiega luuser.
saast.
see inimene ei pruugi midagi teadagi mediaanpalgast,
sellest numbrist, millest vähem ja rohkem palka saab ühepalju inimesi.
mediaankeskmisest eriti ei räägita.
isegi kui ta teab seda sõna,
siis mediaanpalga suuruse teadasaamine polegi nii lihtne.
statistikaamet seda vist ei arvuta,
maksu-ja tolliameti kodulehel ütleb otsingumootor, et sellist sõna ei leitud.
google üht-teist annab,
aga kui ongi mõni number mainitud,
siis on see lootusetult vananenud.
miks ei avaldata mediaanpalka?
kardetakse rahvarahutusi?
mediaanpalk anaks inimesele palju adekvaatsemat infot
tema "väärtuse" kohta.
kui räägitakse keskmisest palgast,
siis arvab keskmine inimene,
et räägitaksegi keskmise inimese palgast.
ja teeb sellest lähtudes järeldusi.
iseenda väärtuslikkuse ja väärtustamise kohta.
me olime nõus kartulikoori sööma 15 aastat tagasi.
nüüd, kus mõned ei söö mitte kartuleid,
vaid ka liha ja puuvilju,
ei taha ka ülejäänud enam kartulikoortest toituda
ja end hinge seeshoidmise nimel palgatööga vigaseks rabada.
ja siis lehest lugeda,
et keskmine palk on pea kaks korda suurem
kui sinu palk.
kui võimalus avaneb, siis minnakse.
sinna, kus sama tööpanuse eest
palju elamisväärsemalt tasustatakse.
paljas patriotism paraku ei toida,
____________________________
naistest eraldi ka.
natuke emotsionaalsemalt.
emotsionaalsus on naiselik.
miks lähevad naised ja jäävadki võõrsile
ning sünnitavad oma lapsed seal,
võõral maal,
maksumaksjaks võõrale riigile?
sest siin Eestis
pead sa elama arvestades,
et naine võib sünnitada vaid nii palju lapsi,
kui ta
ise üles kasvatada suudab.
kui mees peaks otsustama pere maha jätta
ja ta ei taha lastele elatist maksta,
siis tema ka ei maksa.
jutud abistavast fondist neile lastele,
kelle vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida,
on juttudeks jäänudki.
vaadake ise, kuidas saate.
siin Eestis
võib üks ärapööranud mees
oma naist kolkida
palju iganes soovib.
politsei naljalt "pere siseasjadesse" ei sekku.
kui sekkubki, viib peksja ööseks "plate peale"
kust see siis hommikul naaseb,
et "uue raundiga" naisele selgitada,
kuidas asjad tema meelest käima peaks.
aga turvakodu on kollektiivpuhkusel.
________________________
vaevalt keegi põlgab oma sünnimaad.
ei minejad, ei jääjad.
küll aga on põlastusväärsed valitsejad,
kes halavad madala iibe üle,
aga ei taha suurt midagi ette võtta,
et juba olemasolevad lapsed
saaksid inimväärsetes tingimustes üles kasvada.
et nende emadel jätkuks julgust
sünnitada veelgi lapsi,
teades, et nad ei ole oma lastega üksi
ka siis, kui emapalk lõppeb,
isa "uttu tõmbab"
ja tööle minemiseks pole võimalust,
sest pesamunale ei jätku sõimekohta.
läheme ära jah.
head tervist, valitsejad!
vahet pole,
kes teist parasjagu koalitsioonis ja kes opositsioonis on.
või kelle te presidendiks teete.
valige seal, keda tahate
ja mängige oma ringmänge.
varsti peate endale ka uue rahva valima.
sest kõik on ära läinud.
nihilistlikult
mind peetakse liiga lolliks,
et oma riigile presidenti valida.
jah, ma ei ole kõige kirkam kriit siin karbis.
ja paljud on tumedamadki veel.
me ei ole väärilised.
mul on veel hästi läinud.
minu valitud riigikoguliige
hääletas täna.
ka minu südametunnistuse järgi.
isegi kui ma ise olen liiga loll, et ise presidenti valida,
siis peetakse minu valitud riigikoguliiget
siiski targaks inimeseks.
siis ma ju väga loll ei olegi,
kui ma suudan targa inimese end esindama valida?
aga teie,
keskerakonna ja rahvaliidu valijad,
teie enda valitud parteide ninamehed
peavad teid nii lollideks,
et isegi teie valitud riigikoguliikmed,
need parimad ja õigeimad teie seast,
isegi nemad on liiga lollid,
et saanuks lasta neil täna
oma südametunnistuse hääle järgi otsustada.
kudujuttu kah
tegelikult sai seda blogi pidama hakatud selleks,
et mõnikord oma käsitööd teistele näidata.
muudest asjadest kirjutamine tuli kuidagi poolkogemata.
nüüd siis natuke kudujuttu
udujutu vahele.
soigusin siin ükspäev oma kudustressist.
ja et teen lapikesi,
nagu hullunud ämblik.
panen mõned lapikesed siia üles,
äkki kõlbavad kellelegi ideeks.
või hoiatuseks :)
lõng on puuvillane Capri.
heegeldatud ja kootud vaheldumisi.
mulle millegipärast ei meeldi tihedad heegelpinnad, nad tunduvad kuidagi tuimad.
kootuna on märksa parem, ja lõnga kulub vähem.
millekski võiks see ju sobida...
topp?
võibolla linti veel läbi aukude vedada?
mõned ühtlaselt laienevad lehemustrid.
mõnikord on vaja sujuvalt kasvatada,
proovisin siis kasvatused mustri sisse ära peita.
lihtsalt üks leht.
siin üritasin heegeldatud motiividele tavalist koepinda külge kududa.
Signe kudus ragnat.
ma pidin siis tema Ragna pildi järgi ikka ise ka proovima.
on ikka ilus muster küll.
enesekriitiline
kolm päeva,
kolm päeva jutti
pandi näkku!
läpparil kukkus wifi kogu aeg tagant ära.
selline asi teeb närviliseks.
tegelikult tegi mind närviliseks see,
et kaablitpidi võrgus rippuval masinal oli raudne ühendus.
viga pidi olema paremal juhul ruuteri wifi-osas.
või
pool aastat vanas läpus.
see viimane mõte oli väga valus.
ma kohe ei julgenudki seda mõelda.
tirisin oma ruuteri kapi nurga tagant lagedamale.
keerasin antennid ka kenasti püsti,
(mida iganes nad selle vertikaalpolarisatsiooni all mõtlevad...)
ei midagi.
signal strength LOW.
ja siis polnud enam üldse ühendust.
ja siis jälle natuke oli.
rsk-rsk-rsk.
siis avastasin, et kahe betoonseina taga
on poisi rontläppar raudselt wifi otsas.
seega on ruuter korras.
mis ei ole kohe üldse rõõmustav.
rsk-rsk-rsk!
ignoreerisin kogu probleemi.
ja läput.
ma olen üksjagu laisk.
ja teatud lapstingimuste tõttu on mul üsna raske
mingeid mõtlemist vajavaid töid läbi viia.
ma pole kunagi armastanud seda ruuterit.
ja olen püüdnud vältida temaga suhtlemist.
ega ma mingi võrgutehnik ei ole.
lisaks on mul eriline vastumeelsus
nende kaablipusade suhtes,
mis seal infotehnoloogilises nurgas on.
neid seal ikka on.
peremeesloom kerib kõik kaablid võimalikult lühikeseks,
et nad ei tolgendaks, ja paneb kaablivitstega kokku.
mind ajab see õelaks.
kui midagi liigutada on vaja,
hakka ta pagana kaablivitsasid jälle läbi lõikama.
või murra oma küüsi neid lahti kangutades.
friik!
ma jälestan kaablivitsu!
(me kasutame kaablite teemat perekonnatülideks.
vahel ju peab ;))
venitasin.
ja mõtlesin.
et kuidas minimaalse sehkendamisega
maksimaalset tulemust saavutada.
pidasin plaani, et võtan läpu ühes
ja lähen mehe kontorisse wifit katsuma.
saaks läpule targemat inimest ka näidata.
see garantiisse minek on ju õudne,
kindlasti peaksin siis nädala ilma läputa olema.
niimoodi võib äragi surra.
ja siis saabus valgus:
jajah, ruuteri nimi on küll linksys.
ja selle ärakukkuva võrgu nimi on ka linksys.
aga MEIE võrgu nimi EI OLE ju linksys!
pool aastat laitmatult töötavat võrku
ja ma unustan ära, mis mu võrgu nimi on.
aargh, küll mõni inimene võib ikka loll olla!
haakisin läpu OMA wifi otsa, töötab nagu kulda.
meil polnud siin ühtegi vaba wifit.
ja nüüd on keegi $£@£$
mingi kaitsmata võrgu püsti pannud.
ja läpu
(kellel on juudi? hing: kui midagi tasuta saab, tuleb seda võtta)
oli end selle võõra võrgu külge haakinud.
ja tegi seda ikka ja jälle.
püha biidermeier!
mees, pane oma krdi vahelduvwifi ometi parooli alla!
ja mõtle oma õnnetule võrgule mõni originaalsem nimi!
oi sul veab, et ma ei tea, kus sa oled!
ma ütleks sulle näkku kõik need omadussõnad,
mida ma enda kohta mõtlesin,
kui asjale pihta sain.
(ega ma ei tahagi teada, kus sa oled.
tühjagi ma ütleks.
aga teise inimese peale on palju mõnusam kuri olla :)
see ei loe, et ma ise loll olin.)
_______________________
kirja panin selle jutu sellepärast,
et vaevalt sellist tooli ja klaveri vahelist viga
kuskil manualis käsitletud on.
parem kala (kõhus) kui putukas.
Mihkel Mutt
kirjutab Päevalehes artikli lõpetuseks:
"Mida peaks viimaste kuude arengute taustal mõtlema säärane Eesti kodanik, kes on oma riigi arengut jälginud mure ja armastusega, kes pole tahtnud selles riigis näha üksnes majanduslik-finantsilist ettevõtmist (ses suhtes läheb asi ju hästi), vaid võimaluse piires ausat ja viisakat kodu? Soovitaksin sel inimesel suunata oma tähelepanu millelegi muule. Näiteks hakata uurima putukaid. Või varemeid. Sest praegu toimuv mõjub vaimsele tervisele. Võib-olla isegi lühendab eluiga."
poliitikat jälgides tekib tõesti fekalisti tunne.
masendav ja
kohutav.
jaik!
et siis putukad?
polegi teisi õieti...
neid peaks siis õuest otsima minema.
pealegi pole mul korralikku luupi.
mikroskoobiga mööda maad roomates
võib sattuda turvalisuse eest seisvate kodanike
ebaterve uudishimu osaliseks.
et nagu spioon või nii.
halb.
ahhaa, põllumajandusmiss
Tuiksoo otsib
rahvuskala!
näädsa, hoolib rahva vaimsest tervisest!
ja kala on parem kui putukas.
kala jaoks pole luupi vajagi.
kala...
rahvuskala?
et kala, mis väljendaks midagi?
või harmoneeruks?
nomaitea,
enne oli esimene ja teine eesti.
nüüd on veel sinine, must ja valge ka.
esimene sinine ja teine sinine eesti.
esimene must ja teine must...
esimene valge ja teine valge...
oma kuus eestit.
ei usu mina, et siin ühe kala osas kokkuleppele saab.
anna keisrile, mis keisri kohus,
ja jumalale mis jumala kohus.
ikka igale oma.
kala.
eesti rahvuslik poliitkala võiks olla luts.
libe selline.
eesti rahvuslik valijakala võiks olla haug.
haugimäluga haug.
mingit värvi teise eesti kala on räim tomatis.
jne.
kas rahvuskala peab tingimata olema kohalik kala?
muidu pakuks veel mõnusaid kalu:
guraami
Trichogaster trichopterus,
kelle isane oskab suurepäraselt
õhumullidest pesa teha.
kinnisvaraärimehekala?
mõõksaba
Xiphophorus helleri,
kelle emastel mõnikord mannetutest isastest siiber saab,
mispeale emane endale mõõga taha kasvatab ja ise isaseks hakkab.
feministikala?
siiami tapluskala
Betta splendens,
kelle isased omavahel seni kisklevad,
kuni teine neist ribadeks on.
liikluskala?
kindlasti võiks rahvuskalade hulka kuuluda ka akvaariumikalad.
troopilisi akvaariumikalu on kaubanduses rohkem saada
kui mõnda täiesti tavalist kohalikku värsket kala.
jõle elamus ehk jõlemus
vaatasin täna telekat.
panin põnni magama (õigemini üritasin seda teha) ja vaatasin.
tegelikult tahtsin vaadata hilisõhtust C.S.I-d,
et selle algust mitte maha magada, siis vaatasingi TV3-e.
filmi nimi oli Kindlustusagent McKlusky.
noh, igatahes sain ma elamuse.
kui jõle-elamus üldse elamus on.
pigem sain ma jõlemuse.
kava ütleb, et oli komöödia.
film oli mõttetu, tühi ja midagi muigamapanevat seal ka polnud.
lihtsalt labane.
kogu see õnnetu film meenutas mingit poola reklaami.
absoluutselt mõttetu jama.
ma ei mõista, miks selliseid filme toodetakse?
kellele neid tehakse?
mis inimesed need on, kes sellist filmi vaadata tahaks?
ilmselt sain ma kultuurishoki.
ise loll, roni veel oma mullist välja.
__________________________
ps. see neetud IE, see ei lase katusega s-i teha.
kipub s+Alt Gr peale postitust uploadima.
lollakas.
tavaline elu
põnn tegi sõrme katki.
kuna pealepuhumisest piisavalt abi ei olnud,
nõudis ta plaastrit.
vanasti oli olemas kahte sorti plaastreid,
ühed, mis ei jäänud kinni
ja teised, mis ei tulnud lahti.
nüüd on elu keerulisemaks läinud.
plaaster on steriilne,
iga ribake eraldi paberisse pakitud.
püüan pakendit avada,
ei õnnestu.
rakendan küüned ja tõmban.
õnnestus.
pakend lagunes kaheks tükiks.
plaaster ka.
rsk.
võtan järgmise.
olen ettevaatlikum.
mõningase pusimisega saan
steriilselt kinni kleebitud ja pressitud
(või juba algselt monoliitsena toodetud?)
paberümbrise plaastri ümbert kätte.
mingist steriilsusest pole seepeale enam juttugi.
põnn saab siiski plaasterdatud.
hea, et haavake vaid väike on ja
plaastril seekord rohkem platseebo-efekt.
oleks suuremat auku tarvis sulgeda,
siis saaks nende plaastritega enne verekaotuse...
või kui iseendal oleks näpp katki
ja peaks seda plaastrit sealt paberist välja meelitama.
ei tea, kas kusagil mingit
pakendite-avamise-koolitust ka toimub?
ahhaa.
muutused on toimunud vaid pakendi osas.
see plaaster, mis põnnile paigaldatud sai,
kuulub nende hulka, mis ei püsi kinni.
pusisin järgmise paika.
ja hoiatasin, et kui ta veel plaastri ära kaotab,
plaasterdan ta mäkaivari teibiga.
______________
tahaks ära...
kuhugi rahulikku kohta.
põnn otsustas tühja trellikohvrit kelguna kasutades
aknalaualt mööda tooli alla lasta.
no mina ka ei tea, kuidas see võimalik on.
tehniliselt nagu polegi.
põrandale ta igatahes jõudis.
suhteliselt sujuvalt, muuseas.
kohver ka.
nüüd istub põnn keset diivanit,
hoiab padjast kinni,
et alla ei kukuks.
mõtleb vist gravitatsiooni olemuse üle.
tahaks ära...
source code
1: #include >stdio.h>
2:
3: main()
4: {
5: printf("Tere, rahvas!\n");
6: return 0;
7: }
see tundub segane, eksole.
aga see ainult
tundub.
kuulasin hr.presidendi sõnavõtte saates Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
ohmaeitea, ma arvasin seni, et kuulun inimkonna taiplikuma poole sisse.
raske oli jälgida.
ma armastan ka ise põimlauseid kasutada.
ja ega see sõnade järjekordki mul alati paigas ei ole.
aga mingid kuuekihilised põimlaused, kus sõnad esinevad täiesti suvalises järjekorras- no see hakkab vaikselt üle keskmise inimese võimete käima.
see koodijupp siin alguses,
kui see kompilaatorist läbi lasta,
tekitab see arvutiekraanile vaid lause
"Tere, rahvas!".
saadet kuulates jõudsin äratundmisele:
hr.president on täiesti adekvaatne.
ainult et tema kompilaator ei tööta.
või tal pole seda.
ja seepärast väljastab ta koodi.
puhast koodi.
millest on raske aru saada.
suuliselt esitatavast koodist ongi raske aru saada.
kui sa just väga kogenud programmeerija ei ole.
osa rahvast on sel tasemel,
et tunnevad koodi...
...ära küll, kui see kirjalikult kätte antakse.
noh et see on mingi programmeerimine.
teine osa arvab, et see on lihtsalt mingi soga.
aru saavad vähesed.
sellepärast valdavadki inimesi kahtlused ja kõhklused,
kui hr.president ilma paberilt lugemata kõneleb.
maitea, kuidas selle
kogu-rahva-president
olemisega nüüd on.
aga progejate presidendiks peaks sobima küll.
isegi, kui ta puhast binaari väljastama peaks...
uitmõtteid blogijatest ja üldse
blogija, keda tihedalt loed,
omandab mingisuguse kuju.
ei, ma ei kujuta kellegi välimust ette.
ma arvan, et mind see ei huvitagi.
võibolla ma isegi ei taha teada,
kuidas keegi välja näeb.
vähemalt mitte liiga vara.
välimus annab mängumaa eelarvamustele.
enne, kui jõuad inimesse süveneda,
lahterdab miski su peas ta juba poolenisti ära.
nii võib juhtuda, et see sügavam sisu
jääbki avastamata.
välimusega võivad kaasneda mingid pisidetailid,
mis mitte midagi ei tähenda,
aga siiski hägustavad pilti.
infomüra.
blogidega just see ongi hea,
et eelarvamustel on vähem võimalusi.
loed vaid teise inimese kirjapandud mõtteid.
tegelikult ju mõtted loevadki.
mulle meeldivad mu blogi-inimesed.
isegi, kui ma mõnda neist
mõnikord ei mõista.
blogid on nagu erinevad toidud.
mõni on ühtlaselt mõnus ja hea.
teist ei tahagi üldse, lihtsalt ei maitse.
ja mõned on nagu krevetid:
suuremat osa sellest sa üldse ei söö,
sorteerimine on natuke häirivgi,
mingid vurrud ja torkivad odikad.
aga kui selle "hea" sealt kätte saad,
siis on see kohe hästi hea.
põdrajutu järg
sain Keskkonnainspektsioonist teada,
et leitud loomajäänustega tegelevad kohalikud jahimehed.
üks telefoninumber leiti ka.
suhtlesin jahimehega.
kuigi selgus, et see tema piirkonda ei jää,
oskas ta mulle öelda, kelle piirkond see võiks olla.
Keskkonnainspektsioon leidis vaid jahimehe
eesnime järgi ka vajaliku telefoninumbri.
suhtelsin siis ka selle õige, kohaliku jahimehega.
mu jutt ei olnudki mingi mõttetu tülitamine,
lubas lausa vaatama minna ja jäänusedki kokku korjata.
mingi akti pidi ka tegema.
pole jah põdrajahi hooaeg.
kahjuks ei püüa seda salakütti nüüd enam kuidagi.
aga vähemalt on jälle üks märk maas,
et salakütid tegutsevad.
kokkuvõttes päris meeldiv kogemus.
mitte keegi, kellega suhtlesin,
ei pidanud seda põdra-juttu mõttetuks või tüütuks.
kuigi salakütti vist enam ei leia ja põder täitsa surnud on.
uitmõtteid feminismist
Punase Hanrahani jutt
väära kasvatuse hädad,
õigemini vist selle kommentaarid,
panid mind juurdlema feminismi üle.
ma nagu ikka arvasin aimavat, mis see feminism on.
vaatasin
Vikipeediast ka.
ega täit selgust ei saanudki, peaks rohkem uurima.
antifeminist ma võibolla-kindlasti ei ole.
mind teeb üsna sarkastiliseks,
kui mõni kõvamees arvab,
et ma ei saa olla
(oma erialal)
piisavalt pädev,
kuna ma olen naine.
samas ei pahanda ma absoluutselt,
kui mõni härra püüab mind kuidagi aidata.
avades ukse,
või aidates mul midagi tõsta või kanda,
või kuidagi muul moel.
ju ma siis ei taipa neid abistamisi
mingiks alavääristavaks asjaks lahterdada.
võimaeitea.
pean seda lihtsalt märkamiseks ja inimesest hoolimiseks.
ma avan ise ka ukse,
kui tuleb mõni mees
(või ka naine),
kellel on midagi palju või suurt kanda.
kui inimesel on probleem
ja ma saan teda kerge vaevaga aidata,
siis on see aitamine kuidagi loomulik.
soost sõltumata.
lihtsalt mingi inimeseks olemise värk.
* * *
kui mingid "ahvid" mind ahistaksid,
ei oleks mul midagi selle vastu,
kui mõni härra mu kaitseks välja astuks.
ma ei tea, kas ma saaks ise hakkama.
füüsiliselt ilmselt mitte.
massi on vähevõitu
ja ma vist ei oskagi kakelda
(no pole iialgi proovinud).
eimaeitea.
käsitsi oma seisukohti selgitada
on minu jaoks kuidagi ...
vale.
verbaalselt...
ju vist saaks hakkama.
iroonia ja sarkasm on mul enamasti kaasas.
samas on selle pahastiütlemisega mingid piirid.
ma tunneks end ise pärast halvasti,
kui olen kellelegi midagi "niisugust" öelnud.
tema võis ju seda väärida.
aga mina ei peaks nii madalale langema.
igatahes ei solvuks ma sugugi,
kui mõni härra sekkuks.
oleksin lausa tänulik,
et ta võimaldas mul säilitada mu väärikuse.
* * *
ilmselt pole ma piisavalt feminist.
kui üldse.
sest need veendumused,
mis puudutavad
oma seisukohtade käsitsi selgitamist
või avalikku inetuste ütlemist...
ma aktsepteerin sellist asja
teatud juhtudel,
ja meeste poolt.
kätega vehkiv naine
tekitab minus tundeid,
mida samamoodi käituv mees
ei tekita.
selgub, et sügavamal sisemuses
pole ma pooltki nii tolerantne
või eelarvamustevaba,
kui arvasin olevat.
destruktiivne
täitsa stress on.
ja siis nad räägivad, et kudumine maandab stressi.
maandab ta jee, just kudumise-stress mul ongi.
kooks küll, aga mustriga on jama.
mustritega.
mul on mitu lõnga, mida tahaks kududa,
aga ei leia neid õigeid mustreid kuidagi üles.
mõni, mis juba peaaegu sobiks,
on vähemalt ühe korra juba läbi kootud.
teine, mis on ilus, ei mahu mu peale ära.
vähemalt mitte piisav arv kordi.
nii ma siis teen proovilapikesi
erinevate mustritega
nagu hullunud ämblik.
ühe lõngaga olen oodanud juba kaks kuud,
et äkki tuleb õige mõte ise pähe.
ei ta tule.
ainult vaevab.
selline asi teeb kurjaks.
muud asjad teevad ka kurjaks,
aga eriti õelaks ajab just see,
et tavaline stressimaandaja järsku ei toimi.
täna lõhkusime maal aia maha.
oli teine vana ja pehkinud,
hekk hoidis teda vist püsti.
mingid mustad jõud olid aia heki külge sidunud.
kuulojuhtmega.
lisaks nöörile, traadile, teibile ja montaažilindile
kasutavad mustad jõud nüüd siis ka kuulojuhet!
maivõi!
poole lammutamise pealt kukus aed pikali.
see nägi välja nagu teeks me peenramaale raudteed.
pane rööpad peale ja valmis.
mamma ei tahtnud raudteed :(
lõhkusime siis raudtee ära.
aia lõhkumine andis päevale kohe jumet.
hea tunne oli, kui sodi ka koristatud sai.
kummaline.
ma ei teadnudki, et destruktiivsus
võiks minus positiivseid tundeid tekitada.
aga võibolla oli see sümboolselt
mingite piiride lõhkumine...
igatahes on seal veel jupike seda aeda...
kudu- ja muidustressi maandamiseks...
peaks buldooseri ostma...
salakütid?
mamma oli leidnud põdrajäänused,
täna maal käies kuulsin sellest ja käisin ka neid vaatamas.
olid tõesti jäänused ja mulle tundub ka, et põder.
ega neid jäänuseid palju olnudki,
vaid kolm jalga, mõned kondid veel ja paar sületäit karva.
ei ole loomulikku surma surnud või kiskjate poolt murtud loom.
vaatamata sellele, et mingid lihasööjad olid seal toitumas käinud,
olid alles selged märgid inimese kätetööst:
vaheda terariistaga olid põdra jalaluud läbi lõigatud või löödud
ja nahk jalgadel oli samuti noaga läbi lõigatud.
ju siis jalad liiga pikad olid ja transpordil segavaks osutusid.
see roosakakas asi sõra kõrval on suitsupakk.
(võõpasin ta üle,
pakil olev hoiatus "suitsetamine võib tappa"
oleks liiga groteskne jäänud).
ehk keegi teab öelda, kas see sõrg suure põdra jaoks liiga väike ei ole?
suitsupaki pikem külg on 9 cm pikk.
vasikas?
kas ma saan Eesti Jahimeeste Seltsi
veebilehel olevast
jahikalendrist õigesti aru, et põdrajaht hakkab alles 15.septembrist?
salakütid?
kui ongi salaküttide töö, kas neid enam kätte saab.
need jäänused seal on oma kaks nädalat vanad...
küllap need mingid kohalikud olid,
auto jäljerada on siiani rohus.
kas ja mida sellise leiu puhul ette peaks võtma?
peaks kuhugi teatama?
kas keskkonnateenistus on õige koht?
igasuguste jahindusküsimuste osas olen ma kohe täitsa võhik.
ehk keegi pädevam nõustaks?
kodanikualgatus
tõsine mees ei võitle liiklushuligaanidega
musti lindikesi lehvitades.
lindid sihuke naiste-värk.
tõsine mees võtab asja tõsiselt käsile.
vot "siil", see on üks õige asi autohuligaani peatamiseks.
lindikesega ei tee siin midagi ära.
ei jätku meil politseinikke ja ei jätku "siile".
ja kui ongi politseinik koos "siiliga",
siis on nad valel pool huligaani.
tagapool.
tõsine mees loodab abiks olla:
ja siin tõsise mehe "siil" lähemalt:
ühine sinagi tõsise mehe kodanikualgatusega!
"siili" saad kuuriseinast.
jätku kalale!
nojah.
mis sa oskad kosta.
juba teine neljapäev sel nädalal!
ei tea, kas "ajapidamatus" on nakkav?
igatahes on Postimehel vist selle kergem vorm,
kord nädalas ikka neljapäeva esineb.
vot aastatega on suurem jama,
järgmist 2003-e tuleb ilmselt mõnda aega oodata.
tegelikult vist jäi sööklatädidel eilset kala alles,
see vaja ju kuidagi rahvale sisse sööta.
kes siis reedel kala sööb...
seega jätkuvad neljapäevad,
kuni jätkub kala.
jätku kalale!
Snaige kaitseks
Snaigesse sisestatu säilib,
ei moondu tont-teab-milleks.
st. kui oled sinna pannud piima ja singi ja juustu...
siis saad sealt tagasi ka piima ja singi ja juustu.
mitte
"kui nii võiks öelda, et piima,
milles on kahtlemata oma osa ka vorstil,
kuigi võib arvata, et ka juustul..."
Sildami mõtte salapärane kodunemine Ansipi peas
kolmapäeval kirjutas
Postimehes Toomas Sildam:Laupäeval panen ma oma autole musta lindi. Siis maetakse Pärnumaal eelmise pühapäeva õhtul liiklusõnnetuses hukkunud kolm noort meest. Tauri Jürioja, Siim Kivisild ja Raino Kullamaa – selle musta lindiga mälestan ma teid ning veel 99 inimest...
täna, neljapäeval, ilmus Delfis üleskutse
reede musta lindi päevaks!Peaminister Andrus Ansip kutsus kõiki autojuhte üles kinnitama reedel oma sõidukile musta lindi, et leinata kõiki liikluses hukkunuid.
kas kahel mehel tuli ühesugune mõte? juhtub...
sellisel puhul oleks teisel mehel olnud
targem esimest lihtsalt toetada.
huvitav, kas hr. Ansip loeb Postimeest?
siis pidi ta ju teadma, et see mõte
on juba välja öeldud,
bittideks tehtud
ja trükitud.
ta ei loe Postimeest? huvitav, miks?
praegu pole Delfi artiklis kuidagi vihjatud,
et hr. Sildami mõte juba eile avaldati.
jääb mulje, et hr. Ansip rakendas
hr. Sildami idee lihtsalt oma valimisvankri ette...
plagiaat?
______________________________
ahhaa, kell 13.58 ilmus Postimehe netiversioonis artikkel
Peaminister ühines üleskutsega siduda autodele must lint .
...Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam kirjutas eile, et paneb laupäeval oma autole musta lindi, mälestamaks aasta algusest Eesti teedel hukkunud 102 inimest. Täna avaldas peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil sellele ideele kahe käega toetust...
huvitav, mis värk siis oli?
kas Delfi ei kajastanud valitsuse pressikonverentsil räägitut õigesti,
serveerides ideed Ansipi omana?
või lihtsalt ei õnnestunud Sildami ideed enda omana esitada,
Delfi kommentaatorid tegid liig palju lärmi?
_________________________
valitsuse
pressiteade:
Tallinn, Stenbocki maja 17. august 2006 - Valitsus kutsub üles kõiki autojuhte kinnitama reedel sõidukitele liikluses hukkunute mälestamiseks must lint.
“Musta lindi kinnitamine auto külge peaks olema märk sellest, et meie ühiskonnas on vaja rohkem ligimesearmastust, rohkem oma kaaslastest hoolimist,” ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.
Tutvustades liiklusõnnetuste statistikat tõdes peaminister, et 25 hukkunuga juuli on viimaste aastate must rekord. Surmaga lõppenud avariide arv oli kõrgem vaid 1999. ja 1997. aastal, mil ohvreid oli vastavalt 28 ja 30.
Politsei on viimase 7 kuuga tabanud 6800 joobes juhti, enam kui 10 000 juhti, kes ületas kiirust rohkem kui 20 km tunnis ning 8000 isikut, kellel polnud sõiduki juhtimise luba.
_____________________
valitsus kutsub üles,
mitte ei ühine üleskutsega.
siit järeldus:
Delfi ilmselt ei eksinud.
Ansip püüdis Sildami ideed enda oma pähe esitada.
bläkk.
üldse,
kui piisavalt musta linti soetada,
siis poleks ehk valitsust vajagi?
lindisidumisega saab rahvas isegi hakkama,
juhtimine ja juhendamine pole siinjuures vajalik.
lint on odavam kui valitsuse pidamine.
makrameevalitsus
"osavad käed".
seome ja sõlmime.
dilemma: kas olla esmalt arst või kodanik
kuulasin TV-st intervjuud hr.Ellamaa ja teistega.
kõik käsitlesid asja arsti-patsiendi suhte põhjal
ja mõistsid dr. Nurme hukka...
arstieetika ja patsienti puudutav info...
kas hr. Rüütel oli dr. Nurme patsient?
oli neil arsti-patsiendi suhe?
kas Arnold Rüütel on käinud konsultatsioonil või saanud ravi
Ida-Tallinna Keskhaigla mäluhäirete diagnostika kabinetis?
või käsitlevad arstid kõiki "mittearste" kui patsiente?
dilemma.
need arstid tunduvad asja ainult oma elukutse seisukohast nägevat.
või vähemalt väljendavad vaid seda aspekti.
ka arst on kodanik.
kas arst kodaniku ja
spetsialistina peaks vaikima,
kui tal on alust arvata, et riigi esimene mees
(mitte suvaline Kükametsa-Kolla)
ei ole vaimselt päris normis?
teatud juhtudel on presidendi käes väga suur võim.
vaimselt häiritud president on oht riigile.
kas arst peaks vaikima?
või on kodaniku kohus ka
oma riigi ja rahva turvalisuse eest seista?
kas arst peaks vaikima ka siis,
kui riigi juhtfiguuriks valitaks
näiteks paranoidne skisofreenik?
(ajaloost vist leiaks näiteid?)
dr.Nurm võis arstina valesti käituda
(käituski, kui hr.Rüütel oli ta patsient.
ja vist ei käitunud, kui ta ei ole kunagi hr.Rüütlit ravinud.)
aga kas ta kodanikuna ikka käitus valesti?
________________________
tänase seisuga tundub,
et kui hr. Rüütel peaks kunagi...
(andku looja talle pikka rahulikku vanaduspõlve)
...siis ei julge ükski arst
ilma vastava parteilise otsuseta välja öelda,
et hr.president on surnud.
patsiendikaitse jne.
tapke sõnumitooja!
siis kutsutakse soojatehnik,
kes teatab:
hr. presidendi ja ümbritseva ruumi vahel
on saabunud termodünaamiline tasakaal.
seebiga ja seebita
veel
Postimeest:
Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe doktor Ralf Allikvee sõnul on tegemist doktor Nurme isikliku ja hinnangulise seisukohaga, mille ta kahetsusväärselt on avaldanud haigla ja arstkonna nimel.
«Vabandan haigla nimel president Arnold Rüütli ning kogu haigla patsientuuri ees,» ütles Allikvee.
Haigla teatel on sügavat pettumust avaldatu suhtes väljendanud ka haigla teised arstid, kes on doktor Nurme kui pikaajalist kolleegi kõrgelt hinnanud.
no ei leidnud mina
seda algset artiklit netist lugedes ainsatki viidet, millise haigla arst dr. Nurm üldse on.
aga Hr Allikvee stiil on hea!
meenutab midagi
"sellistel ... ei ole meie seas kohta! trattattaa!"
head võidupüha, seltsimehed!
_____________________________________
lisaks:
postimehe paberlehes on Helle nurme pildi all kirjas:
Helle Nurm
Ida-Tallinna Keskhaigla mäluhäirete diagnostika kabinet
mu meelest väljendab see pildiallkiri pigem asjaolu,
et Helle Nurm on piisavalt kompetentne spetsialist
sellel teemal rääkima.
taustainfo avaldamine või midagi sellist.
kas sellest allkirjast saab välja lugeda,
et ta rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla nimel?
miskipärast ei usu ma,
et dr.Nurm ise ajalehes pildiallkirju paika paneb.
see vast ikka ajakirjanike rida?
euroremont ruulib!
Tartu maanteel varisenud majast
on krimi.ee-s vahva
pilt.
kivimaja on katki,
aga kipsist vahesein teisel korrusel püsib oma kohal.
mis siis, et pole enam põrandat, millele toetuda.
öelge siis veel, et "euroremont" on jama.
turvavärk
nummerdasin täna oma põnni ära.
telefoninummerdasin.
noh, et kui ta kusagil kaubanduskeskuses silma alt ära kaob või midagi sellist.
suvel olid lehes pildid lapsest,
kellele vanemad olid rannas kaotsimineku puhuks
oma mobiilinumbri seljale kirjutanud.
ma päris lapse peale kirjutada ei tahtnud,
kui rohkem riideid seljas,
siis peaks number ju lausa käe või näo peal olema.
kindlasti on selleks ka mingid spets-sildid või lipikud olemas,
mul pole paraku neid silma jäänud.
ostsin Prismast need tavalised värvilised võtmelipikud,
millel väike sildike sees käib.
sildile kirjutasin oma mobiilinumbri
ja panin lipiku põnni tuulejope tõmbluku külge.
põnnile seletasin, et kui ta ära kaob,
siis on lipiku peal telefoninumber.
ega ta vist seda numbri-asja väga täpselt ei mõista.
aga sellest sai aru küll,
et see lipik üks tähtis asi on.
hoidis teist väljas kogu aeg peos.
vist arvas, et niimoodi ei kao ta ära :)
romudest...
autoromud viidi tõepoolest esmaspäeval ära,
pühapäeval oli keegi üritanud neid vist (tühjaks?) põletada.
kohalikule prügilasule jäi neist autodest pisut täiendust.
täpsustus
siin oli üks väike väljaelav postitus.
valestimõistmise vältimiseks kustutasin selle.
siin blogimajanduses on erinevate asjade kuupäevade ja kellaaegade jälgimine pisut komplitseeritud,
kui näpuga rida ei aja, siis tekivad näilised seosed asjade vahel,
mis omavahel üldse seotud ei ole.
mis on eespool, ei ole alati varem kirjutatud.
(ma ei osanud seda valestimõistmist ette aimata,
eks teinekord olen targem.)
mu ettenägemisvõime ei ole nii hea kui mõnel Prachetti tegelasel.
seega ei saanud ma oma torget öösel üles riputades
vastata millelegi, mida veel olemas polnud.
impulss pärines mujalt, mitte siit blogist.
mida ma just kajastasin ja silmas pidasin,
jääb siin paraku avaldamata,
kuna asjaosalised ise seda (avalikult) ei käsitle.
mõtteid Maslowst ja skinheadidest
tunnustusvajadus on
Maslow järgi
üks inimese neljast füsioloogilisest vajadusest.
eks me kõik tahame natuke tunnustatud olla.
mõni rohkem, mõni vähem.
inimlik.
kuidas inimene valib, millega seda tunnustust teenida?
kelle tunnustus on oluline?
kas inimene valib oma võimete-annete hulgast mõned,
millega loodab ükskõik kelle tunnustust pälvida?
või tegutsetakse vastavalt sellele,
kelle tunnustust tahetakse saavutada?
mõtlen neist skinheadidest...
inimene võib mõelda igasuguseid asju,
aga enamasti ei pane need mõtted ju kive ja kaikaid haarama.
selleks on vaja veel midagi, kas juhtfiguuri või gruppi,
midagi, mis paneb tegutsema.
mis paneb ühe tavalise eesti noormehe neegreid vihkama?
meil pole ju neegritega probleeme?
ok, meie kolmest neegrist kaks istuvad vist narkokuriteo eest kinni,
aga see narkovärk nüüd vaevalt neid noori mehepoegi kõigutab.
siis saaks kõik diilerid kurikat.
kas skinheadluse taga ei ole suuresti vaid tavaline tunnustusvajadus?
on mingi grupp või liider, kelle vaated on rassistlikud.
kui sa pole mujal piisavalt tunnustust pälvinud,
siis saad sa selle skinnidelt.
selleks on vaja ju lihtsalt agressiivne rassist näida.
mingeid andeid või ränka treenimist pole selleks vaja.
eeldades, et Maslowl on õigus,
siis võib olla ka nii,
et suur osa neist skinheadidest
ei ole sugugi veendunud rassistid.
nad tahavad lihtsalt tunnustatud olla,
tahavad kuhugi kuuluda.
mingitesse gruppidesse kuulumine eeldab tavaliselt üht-teist.
võimeid, oskusi, veendumusi...
võimete ja oskustega on mõnikord kehvasti.
kõigile ei ole antud
ja kõigil pole olnud võimalusi.
veendumused aga on sellised omamoodi asjad.
veendumust saab teeselda.
mõnede (?) veendumusel põhinevate gruppide liikmeks võib vist olla ka nii, et keegi ei küsigi sult midagi su veendumuste kohta.
pealik ütleb, et tuleb nii teha ja pealiku tunnustuse pälvimiseks siis tehaksegi.
sellega tagatakse enda kuulumine gruppi ja saadakse vajalik tunnustus.
skinheadlus ja muud äärmuslused on vist suuresti selle tagajärg,
et mõnedel inimestel pole muid valikuid grupikuuluvuse ja tunnustusvajaduse realiseerimiseks.
küllap need noored mehed tegeleksid mõnuga näiteks motokrossi või mõne muu sellise alaga.
aga neil pole selleks võimalusi.
ühiskonna stabiilsuse huvides oleks
noortele piisavalt palju mõistlikku rakendust pakkuda.
ka (või eriti) neile, kellele pole väga palju vaimuandeid antud.
et nad saaksid oma tunnustusvajaduse mingil aktsepteeritavamal moel rahuldatud.
me hurjutame neid, et nad on skinnid.
nad ehk ei olekski, oleks keegi muu,
aga mida me neile vastu pakume?
võimalust olla nende meelest mittekeegi?
võimalust mitte olemas olla?
käis ja küsis...
ühel õhtul käis meil küsitleja.
(uskumatu, aga nad on päriselt olemas!
oleks ta hologramm olnud,
oleks mu kassloomad tast läbi jalutanud.
siis ikkagi päris reaalne küsitleja.)
päris lahe oli,
harva juhtub, et kellelgi on sinu vastu nii palju huvi,
et tuleb kohe kohale ja küsib,
mida ma arvan ja mõtlen...
oh, ma olin sellest ootamatust tähelepanust kohe elevil :)
enamus tema küsimusi oli kahjuks poliitikaga seotud,
see nii huvitav ei olnud.
poliitika on nagu võrrand, mis koosneb ainult muutujatest.
milleski ei tea kindel olla.
aga küsimuste vastuste hulgas ei olnud selliseid, nagu "sõltub" jne.
pärast tulid põnevamad küsimused.
küsitleja-proua oli kena inime,
aga ma oleks tahtnud suhelda selle inimesega,
kes neid küsimusi välja mõtleb.
no mida mõeldakse küsimusega
"kui oluline on teie jaoks edukus?".
tegin juba suu lahti, et öelda:
"defineerige palun edukus".
siis panin suu kinni tagasi.
küsitleja on vaid küsitleja.
tema seda küsimust välja ei mõelnud.
vaevalt ta teab, mida mõtleja mõtles.
tema töö on küsimusi ette lugeda.
mis on siis edukus?
kõrge ametipost, suure palga ja ametiautoga?
olla nii kuulus, et inimesed sind tänaval ära tunnevad?
sel moel ma küll edukas olla ei tahaks,
see võib pööraselt koormav olla.
aga ometi on ka minul omad pisikesed eduelamused...
või mis see siis on, kui ma olen iseendaga rahul,
kui olen mõne pisikese asjaga toime tulnud.
näiteks mõne sellisega, mida ma igapäev ei tee,
aga võtsin ette, et ma vähemalt proovin...
ja selgus, et ma saan hakkama küll!
see pole ju edukus?
ja siiski on...
minu isiklik pisike edukus.
kui nii võtta,
siis on mulle edukus päris oluline.
totaalne jama oleks ju, kui mitte miski,
mida üritan, välja ei tuleks.
huvitav, mida selle küsimuse väljamõtleja ikkagi mõtles?
inimene, keda ta tegemiste tulemuslikkus ei huvita,
peab küll päris räiges depressioonis olema.
vastasin, et edukus on mulle väga oluline.
minu arusaam edukusest on vist ebaadekvaatne.
aga see võimaldab mul end edukana tunda :)))
romurindel muutustega
kirjutasin eile ühest
kasutatud autode mahapaneku kohast .
tänane seis on juba selline:
tuleb aga juurde.
täna suhtlesin seal mingite noormeestega
(12-15 aastased poisslapsed),
poisid tulid kohe küsima, kas pildistan sellepärast,
et prügi niimoodi loodusesse on toodud.
noored jagavad asja, sel maailmal on veel lootust!
samad poisid teadsid ka rääkida,
et see mees, kes tänased autod oli toonud,
oli öelnud, et esmaspäeva ennelõunal tuleb mingi auto neile järele
ja viib need romud sealt ära.
tahaks loota!
tagastatud
Täna öösel vabastasid röövijad Eesti Vabariigi kodaniku Aminat Mahmudova (s 1987), Tallinna tehnikaülikooli üliõpilase ning
tagastasid oma isale Apandi Mahmudovile, Dagestani kultuuriühing Eestis esimehele.
(EPL)tore, et neiu jälle vaba on.
aga uudis on kummaline.
neiu
tagastati isale.
sõna "tagastati" assotseerub pigem omandisuhetega.
parem väljend oleks "neiu anti üle oma isale".
ei tea, kas uudis on mingi toortõlge sealsete kohalike uudistest?
meie kultuuriruumis kõlab see tagastamine kohatult.
justkui naisinimene oleks kohver...
________________________
ahhaa, ka Postimees kirjutab, et tagastati.
heh, mehed...
nomaadimentaliteet
Õismäe ja Astangu vahel on raudtee.
otse Astangu bussipeatusest, kus bussid ringi pööravad,
läheb kruusatee raudteeäärsete garaažide poole.
kruusatee vasakus servas kerkivad uued korterelamud,
raudteeäärset võsa kasutavad mingid nomaadid
oma elutegevuse jääkide paigutamiseks.
kus on, sinna tuleb juurde.täna kella 17.00 ja 18.30 vahel tekkis sinna üks punane audiromu.
kui kell 19.30 seda pildistama läksin,
oli punasele veel roheline lisaks tekkinud.
nad pole kohe üldse sedamoodi väljanägemisega,
et nad sinna võsa vahele vaid pargitud on.
nad on kõige ehtsamad rondid.
ei tea, kas viis nad sinna peremees,
või koristas mõni koretriühistu oma majaümbrust.
vastik nomaadimentaliteet:
mis pole oma maja juures,
seda pole olemas.
kortermaja pole jurta, et pakid kokku ja kolid minema, kui pasalasu üle pea kasvama hakkab.
järgmisel nädalal vaatan üle,
kas nad on endiselt seal.
siis uurin välja,
kes selliste probleemidega tegeleb.
keskkonnakaitse?
politsei?
munitsipaalpolitsei?
idee järgi peaks autol olema kerenumber.
selle järgi peaks politsei ka omaniku üles leidma.
ma ei hakanud oma küüsi murdma,
et kapoti alt seda kerenumbrit otsida.
ahjaa, punases autos oli midagi veel:
sellest võiks ju omaniku tuvastamisel abi olla?
tagaotsitavate autode andmebaasis seda numbrit ei olnud.
ühistranspordist
igas asjas olevat midagi head.
isegi Tallinna ühistranspordil on omad võlud.
bussisõit on põnniga koos tasuta.
(ilma põnnita elu ei ole olemas.)
mul pole kordagi olnud probleemi, kuhu parkida buss.
autole peab parkimiskoha leidma
ja siis selle eest tasuma
ja meeles pidama pärast auto "parkimisest maha võtta".
kui ma bussi enam ei vaja,
astun välja ja sinna ta võib jäädagi.
enamasti nad ei jää,
aga mingit muret nende parkimisega ka ei ole.
autoga pean ma meeles pidama
kuhu ma ta jätsin.
ja ilmselt seda ka,
et ma üldse autoga tulin.
bussiga on kuidagi ükskõik.
küll mõni ikka tuleb.
bussiga ei pea ma muretsema,
kas mul lastakse rida vahetada,
kuidas ma kuhugi ligi pääsen,
ega ma kellelegi ette ei jää
ja muud sellised murettegevad asjad.
kui kiiret pole,
siis võib bussiga sõita küll.
ja trolliga.
ja trammiga ka.
psüühikahäire
huhh.
olen alati nautinud võimalust elada ilma päevakardinateta.
kui juba antakse väljast tasuta valgust,
siis tuleb see kõik ju ära kasutada ja mitte takistada seda tuppa tulemast.
ja välja vaadata on ka parem.
ja kassid ei retsi päevakardinaid.
kuna neid kardinaid lihtsalt pole.
siin üleval ei vaata möödujad aknast sisse.
ja meie vastas pole ka ühtegi maja liiga lähedal.
kuskilt eemalt võiks muidugi mingi tehnikaga meid vaadelda,
aga kuni ma sellest ei tea,
see mind ei häiri.
ma ei tunne end juba nädalapäevad vabalt.
meil tihendatakse vuuke.
paneelmaja rõõmud.
mind häirib-HÄIRIB-
HÄIRIBet mingid töömehed mu akna taga on.
tunnen end nagu avalikus akvaariumis.
käin vahepeal piilumas,
kui kaugel nad on.
siis hoian kardinaid ees
või püüan üldse kodust ära olla.
alles üleeile nad olid siin.
otse akna taga.
mõtlesin, et nüüd on meie osa tehtud.
aga ei.
täna nakitseb keegi jälle mu akna taga.
püüab relaka abil korterisse tungida...
võtsin julguse kokku ja
käisin pildistasin teda rõdult.
tundku siis ennast ka pahasti.
malm
käisin täna malmi katsumas.
polnud just suurem asi pind,
aga see oli kogu malm, mille leidsin.
mulle meeldib malm.
"hea ehitustava" järgi...
ehitushuumor on ikka hingelähedane :)
leidsin Leheneegri blogist
ehitusnalja :)
juhtub...
muid tähelepanekuid "heast ehitustavast":
kui põrandakütte toru on maha pandud, põrand sellele peale ehitatud
ja torusse vesi sisse lastud, tuleb puusepp ja lööb põrandasse naela.
olenemata sellest, kui laia vahega on toru põrandasse pandud,
saab puusepp naela põrandasse lüües põrandaküttetorule pihta.
***
kui objektile paigaldatakse katel,
pannakse vahetevahel katla dokumendid koldesse hoiule.
seal ei jää nad muudele ehitajatele ette ega kao ära.
siis tuleb tehnik põletit paigaldama.
üksiti tehakse ka katsekäivitus.
kui dokumendid on koldes,
siis tehnik unustab enne põleti paigaldamist koldesse kiigata.
tuli peale! läks käima!
kui dokumendid ei olegi koldes,
leidub ikka mõni nutikas ehitaja,
kes peale katsekäivitust tuleb kurtma,
et ta varaste eest oma bušlati ja paar tööriista
oli koldesse peitnud... :(((
***
elektroonika lakkab töötamast reedeti.
torud hakkavad lekkima reedeti.
kõik suuremad jamad kipuvad toimuma reedeti.
eriti jamaks läheb reedel kella kolmest...
seetõttu püüavad kogenud mehed reedesel päeval
vältida katsekäivitusi ja üleandmisi.
niisama
keevitan...
...blogspoti abil lapse lasteaiale kodulehte.
alguses mõtlesin hakata uuesti php-ga oma ajusid nikastama,
õnneks ei ajanud see mõte mind liiga vara ja liiga pöördesse.
jõudsin ikka ära oodata, kuni targem mõte kohale jõudis.
sina ei pea mitte iga kord jalgratast leiutama!
blogspot on lahe!
ei mingit serveriruumi otsimist ega jama oma asjade ülesriputamisega.
kui on vaja midagi muuta, saab selle suht lihtsalt ära teha.
küllap on aias ka keegi, kes oskab ise uusi postitusi teha.
või saab oskama.
muidu sõltuks see majandamine ainult minust,
see poleks vast ka hea.
jajah, ma tean, et ei ole ilus,
kui diletandid teevad asju,
mille tegemisest profid elatuvad.
paraku pole lasteaed nii heal järjel asutus,
et endale kodulehe tegemist osta.
üldse, mingi HTML-i kirjutamine on sama "eriline" oskus
kui lihtsalt kirjaoskus.
nii paljud tunnevad HTML-i.
selle üle ju ei nuriseta,
et me oma kirju ei lase õpinud filoloogidel kirjutada...
_______________________________________
türgi?keelsete kommentaaridega template-id on saatanast!
põnn hämab
põnnil on kaks suurt venda.
üks neist kolistab vannitoas.
saadan põnni uurima, kes on vannitoas.
venna! teatab põnn.
milline venna, kas U. või T.?
põnn läheb piilub uuesti
ja ütleb:
U. ja T.!
no kahekesi nad seal vannitoas kindlasti ei ole,
kumb venna?
põnn lippab uuesti vannitoa poole.
tagasi jõudes teatab rõõmsalt:
minu venna!
_____________________________
arumaisaa.
kas põnn on lihtsalt alles totu
või on ta hämamise alal eriti andekas?
need asjad muidugi ei välista teineteist.
vaimusilmas kangastub mulle lapse edukas poliitikukarjäär...
vaimusilm teibiga kinni ja lapsele mingit loogikat õpetama!
lõng on puuvillane Capri. 
nad pole kohe üldse sedamoodi väljanägemisega, 
