ematehniku asjatamised

metsas on veel pohli... ja põdrakärbseid

olen kaks korda pohlal käinud,
rohkem toormoosi sügavkülma ei mahu.

käisin pühapäeval piltimas,
õnneks polnud mul neid pohli kuhugi korjata.
oleks tahtnud küll...
korjata.

ahnus tagus mind jalgadega,
ja terve mõistuse hääl lärmas,
et pole ruumi!
mhh.
tee siis sellises mäsus pilti.

täna palusin bossi,
et ta mulle sel nädalal ühtegi vaba päeva ei annaks.
ehk kukuvad need pohlad nädalavahetuseks maha.
või kaovad mingil mingil muul viisil lihtsalt ära.

* * *

kurtsin jahimehest kolleegile,
et metsas oli hullult palju põdrakärbseid.
hulle põdrakärbseid.

"siis on seal ka põdrad, kas sa ei näinud ühtegi?"
ei näinud.
aga jälgi oli küll.
palju.
ja suuri.

ta soovitas ettevaatlik olla,
põtradel pidi praegu jooksuaeg olema.
ja et nad on siis täitsa hullud.
võivad isegi rünnata...

mhh.
kärbsed on neil küll puhta hullud.

jahimehed pidid põdrakärbeste vastu sukka peas kandma.
näo kohale lõigatakse auk sisse,
muu jääb kaetuks.
pole paha mõte.

* * *

metsast tulles hüppasin veel poest läbi.
poe kõrval on juuksur.
avatud.
ma olen juba tükk aega tahtnud juuksuriga kohtuda,
aga senini pole ühelegi vabale juksurile pihta saanud.
nüüd sain.

suure hurraaga ei tulnud mulle meeldegi,
et ma nagu otse metsast...
pestud ja kammitud ja patsiga küll,

aga...

kui mina juba toolis istusin
ja tema kääridega tooli taga põrandal kükitas,
tulid mulle meelde põdrakärbsed.
et äkki...
eee...?

njah.
ütleks talle küll, et võib mõni olla.
et ärgu siis ehmatagu...
või vähemalt ärgu üritagu neid
käärilöökidega tappa.

aga.
juuksur on venelane.
ja ma ei mäleta,
kuidas vene keeles põder on.
kärbest tean,
aga põtra ei mäleta.

ja kui ka mäletaks,
tont seda teab,
kuidas see põdrakärbes vene keeles on.

no kilpkonn ei ole neil kilp + konn, eksole.

et võibolla pole kõige mõistlikum mõte
hoiatada juuksurit,
et mul võib juustes esineda
nii põtru kui kärbseid.

ilmselt ei esinenud.
või vähemalt ta ei maininud.

aga mine tea,
äkki oli delikaatne :D
pärast kindlasti rääkis kolleegile,
et on mõnel alles elukad peas!

Sildid: elu

fotopolitsei

käisin lõunaosariikides gastrollimas.
tore oli, väga tore.

parim tee tartust tallinna käib otseloomulikult
läbi taevaskoja, põlvast otepääle
ja sealt üle rõngu,
võrtsjärve serva mööda ülespoole.

pildiilma küll polnud,
enamasti sadas vihma.
aga niisamagi oli mõnus sõita.
no mõned klõpsud ikka tegin.

et kaamera märjaks ei saaks,
seadsin statiivi kõrvalistmele püsti,
nii sain autost väljumata
läbi lahtise akna pilti teha.

ega midagi erilist piltida polnudki,
kolasin siis niisama geograafilisest huvist.
leiest keerasin põltsamaa poole üles,
millalgi peab ju koju ka jõudma...

põltsamaal tekkis tahavatepeeglisse
sini-punane "disko".
politsei.

nomisnüüdsiison?
mida ma jälle tegin???
kiirust ma raudselt ei ületanud,
jälgisin just pidevalt spidomeetrit
ja kütusekulu näitu...

tere jne...
tutvustas politseinik end.
"palun teie dokumendid..."

võttis dokumendid
ja kiikas autosse.
mul oli statiiv endiselt "tööasendis"
ja kaamera kõige pikema objega kõrvalistmel.
mu fotokola huvitas teda.

"mida pildistate? kas pildistate hooneid?"
hmm?
hooneid???
???

"enamasti pigem loodust", vastasin.
aga jah, ühte maja pildistasin küll,
oli selline sümpaatne,
vanaaegne ja pentaxi värvidega.

"kus see maja oli?"
oeh, no on mõnel ikka küsimused.
mul polnud õrna aimugi,
mis selle küla nimi võiks olla.
ma olen terve atlase täna läbi sõitnud...

"aga ma võin teile ju näidata seda maja!",
tuli mulle hea mõte.
mingi majahuviline politseinik ilmselt?
näitasin siis kaamera ekraanilt talle seda maja.
see polevat ikka see maja,
mis teda huvitas.

näitasin siis järgmist majapilti.
"see on Leie kool"
teatas tema.

no ma arvasin ka nii.

rohkem majapilte mul paraku polnud...
oleks teadnud,
oleks võind ju teha...

"mida te veel pildistasite?"

eee?

"märga kurge", ütlesin.

??? tegi politseinik.

no näitasin märga kurge ka.

:-D

loodusfoto ei tundunud nagu tema teema olema.
ok, kurepilt on jama jah,
traadid peal,
aga ma mõtlesin,
et võin nad ju kodus välja kloonida...

küsisin siis,
et mismõttes nagu?

politseinik naeris,
et kuskil oli keegi märganud,
et võõras auto seisab,
ja et pilti tehakse.

???

neil pidi seal kusagi mingi vargustelaine olema
ja Naabri Valve oli agar olnud.
äkki ma pildistan üles,
mida järgmisel korral varastada võiks...

seepeale näitasin uuesti märja kure pilti,
et kas see sakilise servaga silotorn,
mille otsas too kurg kõõlus,
võiks otsitavaks majaks kvalifitseeruda?

politseinik hakkas naerma,
see vist on jah see maja.

"ausõna,
minust jäi see kurg küll sinna"
ütlesin mina.

"me oleme teil juba võrtsjärvest saadik sabas."

"???
ja alles nüüd, põltsamaal, saite mu kätte?
ma ju sõitsin küll aeglaselt?"

ilmselt nad tegid jälitustööd.
ju lootsid, et ma kusagil veel midagi pildistan.

sümpaatne politseinik oli,
juhatas mulle kenasti tallinna viiva teeotsa ka kätte.

* * *

heh,
hea kohe, et ilma ei olnud.

see oleks vast lõbus olnud,
mu lemmikteema on endiselt makrofotograafia.

kui ma oleks kusagil seda harrastama hakanud,
kogu kola autost välja vedanud,
oma kauni helerohelise vihmavarju
tuulevarjuks lahti teinud
ja kõrrekest kadreerides
käpuli maas
siivutuid poose harrastanud...

huvitav,
kas nad oleks siis jälitustegevuse käigus
samuti pikali rohus roomanud?

mhh,
oi ma oleks tahtnud seda pilti!
:-D

Sildid: hullumaja puhvet, pildijutud

kollane peletis

Sildid: pildid

juhuslikud: kolmas

habetunud tont,
pudel viina hellalt käes,
aga ikkagi gentleman...
laseb meid enda ees uksest sisse
ja küsib: "kas ma võin ka koos Teiega sõita?".

"jah", vastan jäiselt.

ta ei heitu sellest.

"mul on ka kodus neli sellist tegelast"
osutab ta mu põnnile.
"kõige noorem on seitsmene..."

ohissandküll,
jälle üks,
kes tahab mulle midagi rääkida...

"ma, muide, sõidan Mustamäele",
ütleb ta.

"ahah", mõtlen mina.

neljandal astub ta välja.
neljandal korrusel.
meie maja liftist.
me ei ela mustamäel...

Sildid: elu

linnupojajutt

käisin eile tuttavaid linde üle vaatamas.

rannas olid maas tiiru tiivad,
koos luudega.
peotäis sulgi lisaks...
rebane?

poegade mamma seisis pesakivi otsas.
aga poegi ei kuskil...
nad ju kippusid rannas kivide vahel tuterdama,
kui juba mina nad leidsin,
asi see siis rebasel, eksole...

lonkisin randa mööda vastupäikest,
ei ole.
meres pesakivi ümber ka ei ole.

liiva ja mere vahel on võigas adruriba.
paks, pehme ja haisev.
veepiirile minek on paras jama.
iial ei tea, kui paks see adrukiht on.
ei taha nagu seda ollust oma kummikutesse...
pmst saaks muidugi meres pesta.
jalgu ja sokke ja kummikuid.
aga mere ja maa vahel on adru...
tagasi maale ikka ei saa.

ma pole päris kindel,
et ma end adruste jalgadega autosse lubaks.
(peaks vist autosse kanistritäie pesuvett ka veel varuma...)

oleksingi juba peaaegu tagasi pöördunud,
aga poegade mamma oli õhku tõusnud
ja kisas mu pea kohal...
no ega ta niisama ärevusse ei satuks,
küllap on ta pojad siiski alles...

olidki :-)
ujusid hoopis teise kivi tagant välja.
nad on vist natuke kasvanud
ja pole enam nii juhmid kui enne.
nii ligi mind enam ei lastud.

Sildid: pildijutud

eile ma arvasin,
et tegin oma senise elu parima pildi.

täna arvasin jälle,
juba järgmise pildi kohta.

rohkem linnupojapilte pildiblogis.

Sildid: pildid

no sports!

käisin metsas.
hea oli.
ainult et tagasitulekuga läks kiireks.
ja mingil imelikul põhjusel
oli mu auto
sel kiireksminemise hetkel
täpselt teises metsaservas.

nii et kiirmarss läbi metsa.
täisvarustuses.
nagu mingi erna retk.

sain ikka naha märjaks küll,
mu fotokola nimelt kaalub üksjagu.
ma pakun, et nii kuus kilo.
muidu nagu polegi vist palju,
aga ma ise olen selline niru.

(või siiski.
kuus kilo kaaluks näiteks kuus pakki piima.
no see peab ikka püstiloll olema,
kes metsa minnes
kuus pakki piima
kaasa lohistab!)

metsaservas tegi üks
jooksma tulnud mees
mingeid venitusharjutisi.

mõtlesin, et küll on hea,
et mina spordiga ei tegele.

muidu peaks äkki ka
mingeid harjutisi tegema.
no kesse jõuab,
nahk niigi märg!

kohendasin aga koti mugavamalt selga
ja trampisin tempot hoides edasi.
sport oleks selge liialdus!
no sports!

üks pilt ka.
mingi orhideeline?
või muidu ideeline...
metsast leidsin...

Sildid: pildijutud

sõnajalaõis

tegelikult on see vaid väike laanelill.
ühele tähtsusetu lible,
teisele metsa armsaim õis.

keegi ei tea,
kui palju laanelilli
sõnajalaõite tagaajamise tuhinas
hoolimatult maasse tallatakse.