husky?
tal ongi sellised imelikud silmad.
no pole jah kõige teravamalt pildile jäänud :-)
koerte pildistamine polegi nii lihtne.
vähemalt koerte portreede pildistamine.
tundub, et makrovõtted koeraninadest
oleks kergem teema.
enamus neist üritab millegipärast
oma nina
mulle objektiivi suruda.
Sildid: pildid
hetk enne lööki
Sildid: pildid
vesi. ei muud.
WfdgNcTEjE
Sildid: pildid
inimestest
viimati vanalinnas
sihtisin taevast ja majakatuseid,
kui kolm rolleritega tegelast seisma jäid,
et küsida, ega see probleem ei ole,
kui nad mööda sõidaks.
heldeke,
ma tundsin lausa süümekaid,
et ei olnud kuidagi piisavalt selgelt väljendanud,
et sealt võiks rahumeeli
noore kraanaga ka mööduda,
ilma et see mu taevavaadet kuidagi segaks.
ja nad jäävad rolleritega seisma,
et möödumiseks luba küsida.
üldse,
ma olen täiesti tähtsusetu plõksija,
väike ja vähemärgatav,
aga nemad käituvad sellise tähelepanuga,
nagu oleks mul poolemeetrise toruga aparaat,
millega tasemel pilti tehakse.
neid seismajääjaid ja küsijaid,
et kas ja millal
võiks segamatult mööduda,
neid on ikka üksjagu.
inimesed on toredad :-)
või siis ka mitte.
kord rannas loojangut pildistades,
tühi rand,
ei mingit trügimist vaatekohtade pärast.
vaid mina statiiviga...
otsisin paraja koha välja,
et kivid ikka kaadris oleks,
ja päikegi enam-vähem kuldlõikesse jääks...
panin statiivi paika,
et kui on aeg,
siis pole enam sehkendamist selle asjaga...
ja siis ilmus kusagilt üks mees.
mingil mõistetamatul põhjusel
valis ta loojangu vaatamiseks just sellise punkti,
mis jäi täpselt päikese ja minu vahele.
lihtsalt läks,
ronis kivi otsa
ja seisis seal.
milline suurepärane kaader!
irw.
mind võttis selline asi päris sõnatuks.
muidu ma olen ikka kannatlik,
küll inimesed edasi liiguvad...
aga päike ju ei oota,
kuni paks mees suvatseb
päikesevarjutuse lõpetada...
no mida hekki, eksole.
oleks siis, et ruumi pole vms.
mees läks õnneks ikka minema...
umbes siis,
kui ma olin oma mõtetega niikaugele jõudnud,
et õhupüssi jaoks
tuleks ikka teine statiiv ka kaasa vedada.
et fotokaga sama statiivi peal
hakkaks segama...
ütle veel, et mõttel ei ole jõudu :-D
muide,
need rolleritega inimesed
ja ka kõik teised segamise pärast vabandajad
on senini venekeelsed olnud.
Sildid: pildijutud
turistina oma linnas
käisin vanalinnas turisti mängimas.
kohalikud panevad end kenasti riidesse,
kui õhtul linna peale lähevad.
mu kolamisriided on pigem mugavad,
ilmselt näen välja nagu põhjamaade turist.
noh ja mida asja on kohalikul
fotokat kaasa vedada, eksole.
kui inimene on fotoka ja statiiviga vanalinnas,
siis on kindlasti turist :-)
heh, vaevalt mõni turist
viitsiks sellist statiivi kaasa vedada.
mul on selline tavaline,
mitte just liiga kerge kolmjalg.
statiivijalutajaid oli teisigi,
ühel oli tõeline turististatiiv,
mille jalad meenutasid transistorraadio antenne.
elegantne, maütleks.
kerge kaasa vedada.
mahub kindlasti teatrikotti.
...ainult et tema seebikarp
tudises seal peal hullemini,
kui minu aparaat käe pealt lastes...
Sildid: pildijutud
kaks naist autoga metsas: autol tuli üks polt ära!
käisime õega eile kolamas.
otsisime ühte järve taga.
kaardi peal on järv olemas,
aga mingit teed, mis sinna viiks,
minu kaardil ei ole.
läksime siis tunde järgi.
keerasime suurelt teelt alla,
et see kruusatee peaks "kuhugi sinna" ju viima.
mingi silt oli seal ka,
et järv.
kusagil.
kohutavalt halb kruusatee,
sõida nagu ristikündi,
ümberringi ainult mets ja raba vaheldumisi.
tee viis kõigepealt umbes 200 kilomeetrit lõunasse,
kartsime juba,
et varsti oleme läti vabariigis väljas.
mitte ainsatki hingelist,
ainult meie kolmekesi,
mu õde, mu auto ja mina...
nagu mingis kahtlases õudusfilmis...
pööraks ringi ja läheks tagasi,
aga nii kitsa tee peal
mina oma madala autoga
küll ringi pööratud ei saa.
jääme veel kuhugi kinni ka...
ei muud, kui edasi.
ja siis kukkus mulle sülle üks polt.
nomaitea,
ega mu auto pole tõesti mingi maastur...
ta pigem mingit sportautot meenutab...
noh et pole sedasorti teede
(või õigemini teedetuse)
jaoks loodud.
kahtlane.
jäime otsekohe sinnasamasse keset teed seisma,
ümberringi asustamata maa,
pole mitte seda hirmugi,
et kellelegi ette jääks.
seisa, kus tahad.
et siis polt.
ja mitte kõige pisem.
ma ütleks, et nii suure poldiga
pisiasju ei kinnitata.
noh et kohe tuleb midagi suurt kusagilt lahti.
auto puhul on suured asjad ka olulised.
kui nad kuskilt lahti tulevad.
polt kukkus mulle sülle.
et siis kuskilt ülevalt või nii.
ma justkui tean,
et laes mu autol selliseid polte ei ole.
lootusrikkalt uurisime siiski lage,
eimiskit.
mitte ainsatki auku,
kuhu see polt võiks kuuluda.
halb.
sest kui see polt laest ei kukkunud,
siis kukkus ta ära kuskilt rooli küljest.
perspektiiv ei tundunud just eriti lootusrikas.
kaks naist ja ilma roolita auto...
nagu ma ütlesin, õudusfilm.
kutsu siis endale kedagi appi,
kui sa ei oska öeldagi,
kuskohas sa oled...
kuskil metsas...
uurisin rooli altpoolt,
et seal peaks olema mõni auk,
kus see polt enne oli...
auku ei olnud.
üritasime siis rooli jõuga ära rebida,
et seisva auto puhul
võiks rooli irdumine suht ohutu olla.
rool ei tulnud ära.
keerates ka ei tulnud.
"eee...???"
ütleb õde.
et seal inimtühjas metsas,
kus me julgelt keset teed seisame,
üritab keegi meist mööda sõita.
noh ja sõidab ka.
peab me kõrval kinni
ja tuleb uurima, et kas miskit juhtus.
me arvasime,
et veel ei.
aga et varsti võibolla.
et meil tuli polt ära.
vist rooli küljest.
aga et rool ei tule ka tõmmates ära...
mispeale mees vaatab meid pika ja paljuütleva pilguga.
mhmh.
ja siis märkame me,
et mehe mittemidagiütleval autol
on haagis järel.
haagise peal on paat.
PAAT!
meile meenus,
et me olime ju tulnud mingit järve otsima...
"te lähete selle paadiga metsa?",
küsin autoga mehelt.
"jah, lähen puid tegema"
vastas mees mulle uurivalt otsa vaadates.
seletasime siis,
et me siit metsast üht järve nagu otsime.
näib veider küll,
aga mitte nii veider,
kui mitte just pisikese paadiga
mööda metsa ringi sõita...
mees ütles, et on jah järv.
et me võime paadi järgi sõita,
kuigi ega see tee kuhugi mujale ei viigi...
no me lasime tal ees minema sõita.
käib siin ka igasuguseid
mööda metsa ringi.
mine tea...
õde arutles, et kuna me oleme oma 200 kilomeetrit
seda neetud teed mööda
lõunasse sõitnud,
pluss mees paadiga
(et paadimees)
siis peaks me vähemalt viljandis olema.
ja et mees oligi viljandi paadimees.
aga järv oli täiesti olemas.
milline vaade!
paadimees oli oma paadiga viljandi poole ajama pannud,
rahu ja vaikus,
mõnus!
tasus ikka tulla.
ahjaa,
see polt,
see pidi hoidma kinni
mingit roolisamba kattedetaili.
nii et ei midagi hullu...
Sildid: hullumaja puhvet, plekkloomaaed
loojang Koplis
Sildid: pildid
akt
lihtsalt pilt.
korstnapühkija kirjutab akti.
Sildid: pildid
rohkem objektiive!
heh.
rohkem objektiive on vaja!
õnneks ma ei tea täpselt,
milliseid mul vaja on :-D
hull kiusatus on majanduses osaleda.
õnneks on mul mu väike canon,
sellega saab mõne asja pareminigi tehtud
kui suure canoni kitobjega.
eelmise posti jaoks tegin elukapildi ka väiksega,
suurega ei saand kohe üldse.
rohkem objektiive on vaja, maütlen!
hmm.
majanduse elavdamiseks
tuleks digipeeglite hindu langetada.
küll siis objede ja filtrite
ja muu
absoluutselt
ja möödapääsmatult vajaliku
kraami pealt
ka käivet tegema hakatakse.
* * *
keegi siin õnnitles mind
uue armukese soetamise puhul :-D
eks ta nii ole jah.
pole aega blogidagi enam,
vaja muudkui ringi kolada...
et kodused ei hakkaks mu uude armukesse
(see on mu uus fotokas muidugi,
mida te siis mõtlesite???)
kuidagi halvasti suhtuma,
siis ütlen neile hoopis,
et mu kolmejalgne lemmikloom
(statiiv)
vajab jalutamist.
pildid on mul endiselt kehvad.
aga perfektsionism see-eest muudkui süveneb :-D
kellegi neljajalgne lemmikloom.
kraega.
Sildid: pildid
kahtlane eluvorm (surnud)
selline siis.
leitud Keibu rannast liivalt.
pikkust on tal 45 mm,
tundub suhteliselt surnud.
kes ta selline on?
kas nad elavadki siin meie meres?
Sildid: elukad
