ematehniku asjatamised: aprill 2008

parim viis pärlite hoidmiseks

...on, et aja need eelpainutatud traadile
ja kanna käevõruna.

uitmõte suhtlemisest

suhtlemist tuleks teostada nagu progemist.
noh et kõigepealt defineerite igasugused sõnad ära
ja siis asute neid kasutama.

inimeste märgisüsteemid ja asjad on nii erinevad...
igaüks mõistab sõnu omamoodi.

muidu on kõik
nagu räpakalt kirjutatud kood:
kompilaator karjub "error!-error!"
ja siis muudkui selgitad ja defineerid...
ja püüad uuesti, paremini...

see kõik on nii keeruline...

lasteaed, ma ütlen!

no palun,
põnn jälle sülitab!
räägin lapsele,
et ainult rumalad poisid sülitavad.

põnn kostab seepeale,
et onuV. sülitab ka!
ja et onuV. ei ole rumal poiss,
onuV. on tema sõber!

(ütle mulle, kes on su sõber...
seesama onuV. mu põnni sülitama õpetaski.
¤%/&=?/&#¤#¤"#%)

pakun põnnile,
et viin ta siis onuV.-le,
et sülitagu siis targad poisid kahekesi palju kulub.
jaa!
kiidab põnn seepeale.

eksole!
ma lootsin, et põnn pelgab.
aga jaa,
põnn ilmselt lootis uusi lollusi õppida.
ega emme loll ei ole,
vot ei vii!

maitea, mis ma selle põnniga tegema pean.
ei taha nagu lapsele öelda ka,
et isegi täiskasvanud inimesed
võivad rumalad olla.
autoriteete peab hoidma,
mine tea, millal seda saab ära kasutada.
noh et onuV. sööb alati supi ära
ja korjab oma asjad põrandalt kokku.
või midagi sellist.
pedagoogilist.

aga kui onuV.-l kord lapsed on,
ma loodan, et leidub keegi kena inimene,
kes neile siis lollusi õpetab.
ja kingib
plekktrumme,
pasunaid,
haamreid,
noolemänge,
veepüstoleid
jne.
(kõik ideed on teretulnud).

Sildid: hullumaja puhvet

endorfiinilaks

hea aju toodab ise!
mulle meeldib mu biokeemia!
elu on lill!

MAAP-PAIR, PAIS-RUMO...

lobiseme Targema Inimesega,
tema ütleb, et tal pole latifundumit.

eee, latifundum?
mis on latifundum?
latimeeriat ma tean,
aga latifundum...
saan teada, mis asi on latifundum.

einoh, mina olen võõrsõnade leksikoni lugenud küll,
kuidas ma latimeeriani jõudsin,
kui latifundumit kohe mitte ei mäleta?
lugesin ma siis iga kord tagant ettepoole või?

"MAAP-PAIR" ütleb Targem Inimene naeratades.
automaatselt vastan "PAIS-RUMO".
"RUND-TING", ütleb tema
ja hakkab naerma.
kohutav, millist mõttetut infot
on pea täis.
mõni ime siis,
et asjad meeles ei püsi.
vaba mälu ju peaaegu polegi.

mõttetu info jah.

või siis ka mitte.
kui ütled kellelegi "MAAP-PAIR"
ja ta vastab sulle "PAIS-RUMO",
siis tead,
et oled omasuguse leidnud.

kui keegi nüüd kirja paneks,
mis oli enne "MAAP-PAIR"-i...
seda meil ei õnnestunud kuidagi meelde tuletada.

Sildid: sada aastat üksildust

nüüd hakkan hõbepaberist mütsi kandma

peab kliendile helistama,
et millal ma võin ta kaubakoorma kohale saata.

otsin ta mailist telefoninumbri
ja toksin selle telefoni.
köhatan hääle puhtaks,
et kohe helistan.
telefon heliseb.
???
helistaja numbrit ei näita,
ees on ikka seesama number, mille just sisse toksisin.
vana ja põikpäine telefon kah,
ju on nüüd lõplikult lolliks läinud.
võtan kõne vastu.

helistajaks on seesama klient,
kelle numbri ma just olin valinud.
???
küsisin, et kas tema helistas mulle
või mina talle.
no mine seda telefoni tea,
äkki helistab nüüd ilma nuppu vajutamata ka.
klient ütleb, et ei,
tema helistas ikka mulle.
???
et ta mind liiga imelikuks ei peaks,
seletasin siis asja ära,
et ma tahtsin just talle helistada,
numbergi valitud ja...
ja ärgu teinekord enam nii tehku,
see ajab mu segadusse.
ajame oma jutud ära,
side lõpp.

veerand tundi hiljem võtan telefoni,
et viimaste kõnede hulgast
sellesama kliendi number
autojuhile anda.
telefon heliseb.

jälle!
TA TEGI SEDA JÄLLE!
ta ju lubas,
et ei tee enam nii...
mehi ei saa usaldada, maütlen.
eriti ei saa usaldada neid
kriminaalselt ilusaid mehi :D

* * *

arumaisaa,
kas mu mõtted on mingile avalikule sagedusele häälestunud...
CB, 27 megahertsi?
või kui mõni raadiojaam viimasel ajal
erilist jama väljastab,
siis võib see minu peast tulla...
et siis tuhat vabandust!
maisaa paremini.

igatahes kaalun ma tõsiselt
hõbepaberist mütsi kasutuselevõttu.
...et kui see kaitseb(?) välise kiirguse eest,
ehk peab siis mu mõtteid ka vähemalt niigi palju kinni,
et iga mõttekese peale
kohe helistama ei asuta...

Sildid: hullumaja puhvet

olen end surnuks suhelnud

messatud.
sesmõttes, et messil käidud.
ehitusmessil.

karm värk,
neli päeva,
enamasti püstijalu,
enamasti rääkides,
kui ei rääkinud, siis naeratasin :D
esimese päeva kahe esimese tunniga
sain lõuad krampi.
õhtul kodus palusin endaga kõneleda kui inseneriga.
noh, et ma saaksin kas "jah" või "ei" vastata.
(sedagi tegin vaid noogutades või pead raputades.)
toituda otsustasin vaid jogurtist või kartulipudrust,
neid ei pea ju närima, mu vaesed lõuad!

teise päeva õhtuks tekkis mul küsimus,
et kas Botoxi süstid saan firma kulul.
no see ohjeldamatu naeratamine võib ju kortsud tekitada.
boss on kaval:
kui vaja oleks, siis ikka saaks,
aga sul pole ju vaja, näed niigi hea välja!
meelitaja selline.

otse meie boksi seina taga
töötas diiselpuhur.
selle undamine tappis meil viimasegi kõrvakuulmise,
proovi siis kliendi nime kirja panna,
kui sa lihtsalt ei kuule.
häbi lausa.

jalad löövad tuld välja,
tibil oli ju tingimata vaja
oma uute punaste saabastega
ekshibitsioneerida.

mu rinnasildil nimelt
oli kirjas "exhibitor".
me bossiga arutasime,
et mis vahe on ekshibiitoril
ja ekshibitsionistil.
(vahet ei leidnud,
meie lingvistilised võimed
lahkusid esimese päevaga.)
ja et kui sildil oleks kirjas olnud
"ekshibitsionist",
siis poleks ilmselt suurem osa sildikandjatest
sellest mingit probleemi tekitanud.

kandsin oma uut korallpunast jakki,
see oli küll õige valik.
seal peab ju silma torkama
ja tähelepanu püüdma,
et saaks oma asju promoda.

no mul oli plaan B ka,
et kui jakist üksi vähe on,
siis mul on punased sukkpüksid ka.
ja siis oli mul veel plaan C,
et kui sellestki vähe peaks olema,
siis kui boss ja peainsener
punastes sukkpükstes oleksid,
oleks tähelepanu garanteeritud :D
midagi pole teha,
üritus nõuab ohvreid.
paraku üritus selliseid ohvreid ei nõudnud.

heh,
mulle pole kunagi varem nii palju komplimente tehtud,
ilmselt olen ma vanas eas ilusaks läinud :D
aina rõõm!
ja televiisoris nägin ma ka üllatavalt hea välja.

muidu oli vahva,
nägin paljusid tuttavaid.
mõned olid sellised,
kellega olin pikka aega vaid telefonitsi suhelnud.
vahva on lõpuks kokku saada,
kui tead, et tore inimene on.
niimoodi võib lausa oma sotsiaalfoobiast lahti saada :)

nüüd olen vähemalt poolsurnud.
ja tunnen end ebaadekvaatselt hästi.

Sildid: hullumaja puhvet