psüühikahäire
huhh.olen alati nautinud võimalust elada ilma päevakardinateta.
kui juba antakse väljast tasuta valgust,
siis tuleb see kõik ju ära kasutada ja mitte takistada seda tuppa tulemast.
ja välja vaadata on ka parem.
ja kassid ei retsi päevakardinaid.
kuna neid kardinaid lihtsalt pole.
siin üleval ei vaata möödujad aknast sisse.
ja meie vastas pole ka ühtegi maja liiga lähedal.
kuskilt eemalt võiks muidugi mingi tehnikaga meid vaadelda,
aga kuni ma sellest ei tea,
see mind ei häiri.
ma ei tunne end juba nädalapäevad vabalt.
meil tihendatakse vuuke.
paneelmaja rõõmud.
mind häirib-HÄIRIB-HÄIRIB
et mingid töömehed mu akna taga on.
tunnen end nagu avalikus akvaariumis.
käin vahepeal piilumas,
kui kaugel nad on.
siis hoian kardinaid ees
või püüan üldse kodust ära olla.
alles üleeile nad olid siin.
otse akna taga.
mõtlesin, et nüüd on meie osa tehtud.
aga ei.
täna nakitseb keegi jälle mu akna taga.
püüab relaka abil korterisse tungida...
võtsin julguse kokku ja
käisin pildistasin teda rõdult.
tundku siis ennast ka pahasti.
kirjutas ematehnik @ 14:39
3 lisas:
Ma elan esimesel korrusel ja ka ei armasta päevakardinaid. Need on ainult ühes toas.
Mul on ainult ribakardinad, kangast kardinaid pole üldse. Tolmu ka vähem :) Ribad hoian kinni siis kui päike väga kõrvetab.
Aga mina elan korraga esimesel ja teisel korrusel ;) Üldiselt on tubades kas
a) lühike tekstiilist ülakardin;
b) pikem akanlauani ulatuv kardin või
c) ruloo
Täpselt paras. Ja nüüd ka - kassisõbralik :)
Aga akvaariumitunnet tean ma varasuvest, kui teisele korrusele välissoojustust pandi. Vastik jah. Juhuse tahtel olid magamistoas vähemasti rulood olemas :P
Postita kommentaar
<< Home