ematehniku asjatamised

uitmõtteid blogijatest ja üldse

blogija, keda tihedalt loed,
omandab mingisuguse kuju.
ei, ma ei kujuta kellegi välimust ette.
ma arvan, et mind see ei huvitagi.
võibolla ma isegi ei taha teada,
kuidas keegi välja näeb.
vähemalt mitte liiga vara.

välimus annab mängumaa eelarvamustele.
enne, kui jõuad inimesse süveneda,
lahterdab miski su peas ta juba poolenisti ära.
nii võib juhtuda, et see sügavam sisu
jääbki avastamata.
välimusega võivad kaasneda mingid pisidetailid,
mis mitte midagi ei tähenda,
aga siiski hägustavad pilti.
infomüra.

blogidega just see ongi hea,
et eelarvamustel on vähem võimalusi.
loed vaid teise inimese kirjapandud mõtteid.
tegelikult ju mõtted loevadki.

mulle meeldivad mu blogi-inimesed.
isegi, kui ma mõnda neist
mõnikord ei mõista.

blogid on nagu erinevad toidud.
mõni on ühtlaselt mõnus ja hea.
teist ei tahagi üldse, lihtsalt ei maitse.

ja mõned on nagu krevetid:
suuremat osa sellest sa üldse ei söö,
sorteerimine on natuke häirivgi,
mingid vurrud ja torkivad odikad.
aga kui selle "hea" sealt kätte saad,
siis on see kohe hästi hea.

kirjutas ematehnik @ 12:31