ematehniku asjatamised

mõtteid Maslowst ja skinheadidest

tunnustusvajadus on Maslow järgi
üks inimese neljast füsioloogilisest vajadusest.
eks me kõik tahame natuke tunnustatud olla.
mõni rohkem, mõni vähem.
inimlik.

kuidas inimene valib, millega seda tunnustust teenida?
kelle tunnustus on oluline?

kas inimene valib oma võimete-annete hulgast mõned,
millega loodab ükskõik kelle tunnustust pälvida?

või tegutsetakse vastavalt sellele,
kelle tunnustust tahetakse saavutada?

mõtlen neist skinheadidest...
inimene võib mõelda igasuguseid asju,
aga enamasti ei pane need mõtted ju kive ja kaikaid haarama.
selleks on vaja veel midagi, kas juhtfiguuri või gruppi,
midagi, mis paneb tegutsema.

mis paneb ühe tavalise eesti noormehe neegreid vihkama?
meil pole ju neegritega probleeme?
ok, meie kolmest neegrist kaks istuvad vist narkokuriteo eest kinni,
aga see narkovärk nüüd vaevalt neid noori mehepoegi kõigutab.
siis saaks kõik diilerid kurikat.

kas skinheadluse taga ei ole suuresti vaid tavaline tunnustusvajadus?
on mingi grupp või liider, kelle vaated on rassistlikud.
kui sa pole mujal piisavalt tunnustust pälvinud,
siis saad sa selle skinnidelt.
selleks on vaja ju lihtsalt agressiivne rassist näida.
mingeid andeid või ränka treenimist pole selleks vaja.

eeldades, et Maslowl on õigus,
siis võib olla ka nii,
et suur osa neist skinheadidest
ei ole sugugi veendunud rassistid.
nad tahavad lihtsalt tunnustatud olla,
tahavad kuhugi kuuluda.

mingitesse gruppidesse kuulumine eeldab tavaliselt üht-teist.
võimeid, oskusi, veendumusi...

võimete ja oskustega on mõnikord kehvasti.
kõigile ei ole antud
ja kõigil pole olnud võimalusi.

veendumused aga on sellised omamoodi asjad.
veendumust saab teeselda.
mõnede (?) veendumusel põhinevate gruppide liikmeks võib vist olla ka nii, et keegi ei küsigi sult midagi su veendumuste kohta.
pealik ütleb, et tuleb nii teha ja pealiku tunnustuse pälvimiseks siis tehaksegi.
sellega tagatakse enda kuulumine gruppi ja saadakse vajalik tunnustus.

skinheadlus ja muud äärmuslused on vist suuresti selle tagajärg,
et mõnedel inimestel pole muid valikuid grupikuuluvuse ja tunnustusvajaduse realiseerimiseks.
küllap need noored mehed tegeleksid mõnuga näiteks motokrossi või mõne muu sellise alaga.
aga neil pole selleks võimalusi.

ühiskonna stabiilsuse huvides oleks
noortele piisavalt palju mõistlikku rakendust pakkuda.
ka (või eriti) neile, kellele pole väga palju vaimuandeid antud.
et nad saaksid oma tunnustusvajaduse mingil aktsepteeritavamal moel rahuldatud.

me hurjutame neid, et nad on skinnid.
nad ehk ei olekski, oleks keegi muu,
aga mida me neile vastu pakume?
võimalust olla nende meelest mittekeegi?
võimalust mitte olemas olla?

kirjutas ematehnik @ 18:57