tasumata reklaam
mul on taldrikutega mingi värk.
lapsest saadik on olnud.
need on siis eilne "saak"
mustika prismast.
süümekad on.
oli mulle neid siis ikka vaja...
no tegelt oli ju.
et kui ma peaksin kunagi
toidupildistamisega tegelema hakkama,
siis on ju taldrikuid ometigi vaja.
mitte et mul neid ei oleks,
aga siis on rohkem valikut.
Sildid: madalad kired, pildid
no mis elu see on...
reede...
mingi kummaline nädal.
autol hakkas täna mingi asi kõhu all plärisema.
õnneks on mu muusikamaitse(tus) selline,
et see plärin ja kolin kõlab sealjuures
suhteliselt harmooniliselt.
ega muud,
kui aknad lahti ja makile volüümi juurde.
no mis elu see on!
foori taga tegi mingi Eclipse mulle ka ära.
pardamehaanik küll lohutas,
et meie olime ju väliskurvis
ja tema sisekurvis,
aga ikkagi.
no mis elu see on!
...ja minu seebikarbiga
ei tule kohe kuidagi
sellised pildid,
nagu mõnel teisel peegelkaameraga.
ma pole päris kindel,
kas seegi õiglane on.
no mis elu see on!
üldse,
asjad, mis mind häirisid,
ei häiri mind enam.
ja asjad,
mille kohta uskusin,
et need hakkavad mind häirima,
need millegipärast ei häirigi mind.
ma tunnen end kohati lausa hästi.
see on segadusseajav.
ja ma olen sellest häiritud.
Sildid: madalad kired, no mis elu see on
elu kõrghetked :D
ootasime foori taga rohelist tuld,
noorem õde kõrvalistmel,
mina roolis.
kõrvalreas mootorratas.
kawasaki ninja.
lasin autoakna alla,
vaja ju vaadata,
et kas on samasugune,
kui see ninja,
millega kolleeg ükspäev tööl käis
ja mille seljas ma "ratepilte" tegin.
no teist värvi oli.
meie selgelt väljendunud huvi peale
ajas ninjakutt suled kohevile.
me õega hakkasime naerma.
eks me siis ajaviiteks naeratasime talle,
kui poiss poose võttis :D
mis sa seal foori taga oodates ikka muud teed...
ja siis läks mul miski silmanurgas roheliseks.
jee, ongi roheline tuli!
mul nagunii käik sees,
tee tuttav ja vaba,
no ma siis süstisin.
ilmselt oli see mu senise elu kiireim käiguvahetus.
(oleks võinud sujuvam olla,
peab veel harjutama.)
50 km/h käes,
ega ma rohkem ei vajutanudki.
tegelikult olen ma ju korralik.
lihtsalt hea kiirendusega.
ninjakutt jäi must igatahes maha.
ja siis jäime me kõik temast maha,
poiss vist solvus.
sel ninjal oli kiirendust küll ja veel,
kiirust kah :D
heh, muidugi ma tean,
et tegelikult ei tee minu vana rondiga
mingile baigile kiirenduses ära.
mul polnud sellist plaanigi.
see oli puhas juhus,
et ta stardi maha magas
ja ma talle oma tagatuled ära näitasin.
moraal?
ninjakuti jaoks vast selline,
et naisi ei saa usaldada :D
nii kui valvsuse kaotad,
kasutavad nad seda ära...
bitchid, eksole :D
Sildid: madalad kired, plekkloomaaed
adrenaliin
aga mulle meeldis see lumi ja läbu.
ikka hoopis teistmoodi tunne oli autoga sõita.
eks ma olin natukene ettevaatlikum ka,
üle paljude aastate ju esimest korda sellisel libedal.
mõnus oli!
niimoodi võib adrenaliinisõltlaseks muutuda :)
tänaseks oli kogu lõbu likvideerunud.
ühe vaiksema koha siiski leidsin,
kus autol külje ette sain.
lahe!
jälgisin rahulikult ja lausa huviga,
et kas libiseb võrkaiani välja
või siiski mitte.
ma arvasin, et mitte.
aga et noh,
vaatame, kuhu ta ikkagi jõuab,
enne aeda hakkab tihedam lumi.
kuni pardamehaanik kõrval karjatas:
"pidurda!"
eks ma siis pidurdasin...
tõepoolest jäi seisma.
kummaline igatahes.
mul ei tekkinud sellist mõtetki,
et pidurdada.
ma enda meelest passisin momenti,
et millal rattad jälle vedama saab...
heh,
kõik põnev rikuti ära.
igavene pidur selline!
Sildid: madalad kired, plekkloomaaed
keskeakriis...
...mis muud.
mulle nimelt meeldib mu auto :-D
iga päevaga järjest enam.
no ta on raudselt parem kui jalgpall!
see parempoolne pedaal,
kui see korraks vastu põrandat vajutada,
kaovad igasugused (kujutletavad) kortsud näost.
jess, maütlen!
ma tunnen end kohe kakskümmend aastat nooremana.
(tegelt mul polegi veel miskeid kortsusid
[peale nende, mis liigsest naermisest tulenevad],
aga äkki tulevad. kortsud, mamõtlen.)
et siis on teada, mis aitab.
/* no mitte ei mäleta, mis järjestuses need sulud käivad */
einoh, ma püüan ikka korralik olla,
üleliia ei paaruta.
aga seda pattu teen vahel küll,
et foori tagant startides
turbo tööle lasen
ja hooga minema kütan.
täpselt seni,
kuni saavutan lubatud kiiruse :-D
siis teen näo,
et mina ei tea midagi.
see, et kõrvalrea BMW juht
arvas, et nüüd läheb ralliks,
pole ju ometigi minu probeem.
nagumaütlesin,
mulle meeldib mu auto!
heh, õpin sõitma,
lähen streedile!
Sildid: madalad kired
minu ilmutuslik unenägu
ma muidu ei näe unenägusid.
kui ma magan, siis ma magan.
eile siis nägin,
ma ütleksin kohe,
et oli lausa ilmutuslik unenägu.
ma endiselt keeldun tunnistamast,
et mul oleks mingi alkoholiprobleem.
eiole.
ja endiselt mind ärritab,
kui keski võimline organ arvab,
et mina peale kaheksat enam
oma nullkomakolmest siidrit
osta ei tohi.
eile jõudsin oma kodupoe kassasappa
kakskümmend enne kaheksat.
minu ees oli kaheksa inimest.
oma paljuühikulise kaubaga muidugi.
viis minutit hiljem oli minu ees
veel ainult kuus inimest.
ja mul kaks pisikest siidrit ka kärus.
koos meie igapäevase leivaga.
mida ma pidin ostma tänapäev.
no ma pole ammu nii häiritud olnud.
saan siidri kätte või ei?
heldeke,
täitsa hasarti võib minna.
tegelt mul veel oli kodus.
aga ikkagi tundus kogu värk
äärmiselt ebaõiglane.
et kui ma suundun õigeaegselt
(krt, 19:40 on ju ometigi piisava varuga õigeaegne aeg?)
kassasappa
ja kassapidajaks on mingi uinuv kaunitar,
siis õigupoolest mis värk on?
miks ma ei saa kindel olla,
et ma saan oma valitud kaubad ka osta?
ma pole peale kaheksat
neid piirdelinte kangutanud
ega muidu trikke teinud.
krt,
ma tunnen, et selline
jõuab-eijõua mäng
alandab minu väärikust.
mina ju tunnen kella.
ja et mida nemad siis ikka teeks,
kui mina ühe siidri lahti korgiks?
noh et kui nemad muidu ei taha seda mulle müüa.
et kas siis müüvad?
rikutud kaup ju ikkagi.
no küll mina juba koju saaks selle purgiga,
olgu siis või lahtine.
enojah,
ma sain oma siidriostu-müügi tehingu
siiski viimasel hetkel teostatud.
aga jah,
see asjakorraldus seal
on kuidagi valesti.
võiks ju olla selline kassa,
kus teenindataks ainult
alkoholiprobleemiga kliente.
võimaitea.
ahjaa,
minu ilmutuslik unenägu:
ma nägin unes kasti,
siidrikasti.
selline papist,
küljelt sangaga.
nagu need õlle omad on.
maitea, kas sellised olemas on.
aga küllap siis on.
et sellise kasti
peaks mina endale koju lohistama.
Sildid: elu, madalad kired, urinad
Idakeskuses aletamas
tegin enne korraliku kodutöö:
Idakeskusel on oma
kodulehekülg,
printisin sealt mulle vajalikuna tunduvate korruste plaanid välja.
vajalikud tundusid olema esimene ja teine korrus
ja P-korrus ka.
muudel korrustel olid mingid valed asjad,
polikliinikud ja mudaravilad või miskit sellist.
siis lappasin kodulehe läbi
ja märkisin korruseplaanidele ära
mind huvitanud kaupluste asukohad.
nii oli hea orienteeruda
ja sai ka peaaegu kõik põnevamad kohad läbi kolatud.
mõnda poodi poleks ilma selle kodutööta üles leidnudki.
noh ja mõni jäi kõigele vaatamata leidmata.
ja mõni kadus pärast jälle ära ka.
esimesel korrusel oli põhiline mängumaa,
mõned suuremad rõivakauplused on ka läbi kahe korruse,
seda peab lihtsalt jälgima, et järge käest ei laseks.
P-korrusel on sama majatarvetepood,
mis Kaisaniemi metroopeatuseski,
Tarjoustalo.
sinna saab esimeselt korruselt,
H&M kõrvalt põiktänavast eskalaatoriga.
(mingi teise eskalaatoriga sai ka P-korrusele,
aga kuhugi hästi valesse kohta.
vot seal võtsin oma prinditud lehe välja
ja küsisin ühe (piruka)müüja käest,
kuidas ma tollesse õigesse kohta saan.
pood ise on selline 1000-asja pood,
seal oli nii Novita lõngu kui kodukeemiat,
rõivaid ja majakaupu.
aega oli siis juba vähe, et põhjalikumalt süveneda,
aga ostsin põnnile sealt
Puhhi ja Notsuga
kruusi ja taldriku.
rõivakauplustest pole vist suuremat mõtet kirjutada,
igaühel oma soovid ja maitse.
minu jaoks oli juba suurusnumber näitaja,
eestis tundub nr 34 valik väiksem
(mumeelest lausa olematu).
aled olid täitsa olemas,
mõnel pool olid uued hinnad kauba hinnasiltidel,
teisel pool olid hinnasildid värvidega märgistatud,
iga värv tähendas siis mingit kindlat allahindlusprotsenti.
mõnes poes olid tabelid ka väljas,
alghind ja siis erineva allahindlus%-ga hinnad.
palju oli ka lihtsalt selliseid
stangesid/riiuleid/kaste,
kus suur silt: 5 euri, 10 euri, 15 euri jne.
või siis sellised, et 30%, 50%, 70% (!)
H&M kodulehe vaatasin ka kodus varem läbi,
aga sealt ei osanud ma midagi niimoodi tahta.
põnn oskas:
temale tundus ämblikupildiga särk vajaline asi olema.
vedas, sain ühe viimastest sellistest.
veel tähelepanekuid:
mõningane ohumoment seisneb selles,
et väiksemate numbritega hinnad
on psühholoogiliselt kuidagi vastuvõetavamad
ja seetõttu võib tekkida kergekujuline ohjeldamatus.
ja veel:
kui kahtled, on nutikam siiski ära osta,
kui asi muidu taskukohane on.
vähemalt minu puhul see kehtib.
proovikabiinide järjekorrad olid pikad
ja ma ei tahtnud aega seal seismisele raisata.
ostsin ühed teksad silma ja mõõdulindi järgi ära,
kodus proovisin- no täitsa parajad.
jakkide-pluusidega sai lihtsamalt-
olin ettenägelikult suht liibuvasse t-särki riietet
ja sain vajadusel "jooksu pealt" mõnd asja selga proovida.
ühe poega läksime alt ka,
aga see vist ongi selline kahtlane pood.
õde oli eelmisel päeval sealt endale ilusa pluusi saanud.
hommikul oli see pood esimene, kust midagi ostsin:
sain endale ühe tuunika.
üht kleiti proovisin ka,
aga see oli ema väitel mulle liiga kitsas.
või ei istunud hästi.
või midagi sellist.
polnud kõige odavam kah,
no sinna ta siis jäi.
ilus kleit oli, heade värvidega.
päeva lõpuks arvas ema,
et ta peaks sealt teise õe tütrele ka pluusi ostma.
missealsiis ikka, eks läheme ja ostame!
no ma mõtlesin omaette,
et ostan sealt selle kleidi ka ikka ära.
mistähendab "liiga kitsas".
ja seda poodi lihtsalt enam ei olnud!
ei olnud,
ma käisin veel korra kogu selle vahe läbi,
kus ta enne oli.
pole.
tegelt oli sellega juba varem jama.
õde oli esmasäeval ostnud sealt selle pluusi,
aga ei mäletanud tolle poe nime.
arvas, et vaatab siis tšeki pealt.
tšekil olid ainult numbrid, ei mingit nime.
ongi mingi kahtlane pood-
alguses on
ja siis lihtsalt enam ei ole.
ja ma ei tea tast muud,
kui et kaup pakitakse liblikatega kilekottidesse.
peenem pudi valgetesse, musta kriipsjoonega liblikatega.
ja suuremad asjad lilla ja kollase-rohelisega
joonistatud liblikatega kilekottidesse.
huh, kui keegi teab,
mis selle poekese nimi on,
siis võiks muidugi öelda.
et teised teaks sealt kohe alguses
vajalikud asjad ära osta.
enne kui see pood jälle haihtub.
Sildid: madalad kired
