ematehniku asjatamised

minu ilmutuslik unenägu

ma muidu ei näe unenägusid.
kui ma magan, siis ma magan.
eile siis nägin,
ma ütleksin kohe,
et oli lausa ilmutuslik unenägu.

ma endiselt keeldun tunnistamast,
et mul oleks mingi alkoholiprobleem.
eiole.
ja endiselt mind ärritab,
kui keski võimline organ arvab,
et mina peale kaheksat enam
oma nullkomakolmest siidrit
osta ei tohi.

eile jõudsin oma kodupoe kassasappa
kakskümmend enne kaheksat.
minu ees oli kaheksa inimest.
oma paljuühikulise kaubaga muidugi.

viis minutit hiljem oli minu ees
veel ainult kuus inimest.

ja mul kaks pisikest siidrit ka kärus.
koos meie igapäevase leivaga.
mida ma pidin ostma tänapäev.
no ma pole ammu nii häiritud olnud.
saan siidri kätte või ei?
heldeke,
täitsa hasarti võib minna.
tegelt mul veel oli kodus.
aga ikkagi tundus kogu värk
äärmiselt ebaõiglane.

et kui ma suundun õigeaegselt
(krt, 19:40 on ju ometigi piisava varuga õigeaegne aeg?)
kassasappa
ja kassapidajaks on mingi uinuv kaunitar,
siis õigupoolest mis värk on?
miks ma ei saa kindel olla,
et ma saan oma valitud kaubad ka osta?
ma pole peale kaheksat
neid piirdelinte kangutanud
ega muidu trikke teinud.
krt,
ma tunnen, et selline
jõuab-eijõua mäng
alandab minu väärikust.
mina ju tunnen kella.

ja et mida nemad siis ikka teeks,
kui mina ühe siidri lahti korgiks?
noh et kui nemad muidu ei taha seda mulle müüa.
et kas siis müüvad?
rikutud kaup ju ikkagi.
no küll mina juba koju saaks selle purgiga,
olgu siis või lahtine.

enojah,
ma sain oma siidriostu-müügi tehingu
siiski viimasel hetkel teostatud.
aga jah,
see asjakorraldus seal
on kuidagi valesti.

võiks ju olla selline kassa,
kus teenindataks ainult
alkoholiprobleemiga kliente.
võimaitea.

ahjaa,
minu ilmutuslik unenägu:
ma nägin unes kasti,
siidrikasti.
selline papist,
küljelt sangaga.
nagu need õlle omad on.
maitea, kas sellised olemas on.
aga küllap siis on.
et sellise kasti
peaks mina endale koju lohistama.

Sildid: elu, madalad kired, urinad

kirjutas ematehnik @ 23:26