uitmõtteid ... kalastamisest
käisin rabas,
kõik on seal nii, nagu enne.
või pareminigi veel.
järve ääres linnutorni all istus kalamees.
ta pööras pead, kui kuulis mind tulemas.
tõstsin tervituseks käe.
ta noogutas.
ilmselt oli see me mõlema jaoks
piisavalt palju sotsiaalsust.
istusin natuke aega,
vahetasin objektiivi ja vaatasin,
kuidas ta püüab.
olen mõelnud, et kalastamine
on ka muidu hea hobi...
istud omaette kuskil vee ääres
ja lihtsalt oled.
levist väljas...
ainult et kui mõni kala
peaks väga pealetükkivalt
konksu otsa ronima...
piltimine on selle poolest mõnusam,
et ma ei pea pilte kohe koju jõudes näppima hakkama.
neil ei lähe silmad punaseks
ega lähe nad hapuks...
ja köök pole ka pärast soomuseid täis.
heh.
see, et ma kala püüda ei plaani,
ei tähenda veel,
et ma ei võiks mõnd kalakohta "sisse sööta".
võin kuivanud saia ju niisamagi kaladele viia.
või on neil mingi "õigustatud ootus",
et kui ma saia viin,
et siis peab millalgi lisanduma ka
(konksuga) lihatoit?
no siis saavad nad küll tünga,
mul pole konksugi.
või no tegelikult on mul sadu konkse.
aga need on kõrvarõngaste omad.
tamiili on mul ka,
pärlite jaoks.
...eee...
mismoodi need põhjaõnged välja näevadki?
:-D
...sest tegelikult
annab jahipoe landilett
igale kõrvarõngapoele silmad ette.
nii edevat kraami,
millega kala püütakse,
ehtepoest naljalt ei leia!
mõne vähem trenditeadliku kala
võiks ehk kõrvarõngagagi kinni püüda.
landipilti mul pole,
jääb siis võhumõõk,
ikka rabaservast.
Sildid: mõtted
Heisenberg minu autos
täna siis lõpuks taipasin,
miks mina autoga kogu aeg ära eksin.
ei saa korraga teada
oma kiirust ja asukohta.
noh ja kiirus on mul ju spidomeetri peal näha.
mistõttu ma ei saagi teada,
kus ma olen.
Heisenberg.
määramatuse relatsioon.
lihtne.
ja paraku paratamatu.
või siis ka mitte.
homme teibin spidoka kinni.
Sildid: mõtted, plekkloomaaed
triangulatsioonitorn.
või miski selline asi.
puust, kõrge.
väga kõrge.
redel viis üles.
täiesti tavaline puust redel.
ei mingeid piirdeid.
no muidugi oli himu
sinna üles ronida.
kas sealt paistab terve saaremaa?
kas meri on ka näha?
poole torni peal hakkas hirm.
üles oli ikka pikk maa ronida.
alla ka.
ma läksin edasi.
hirmus oli ju nagunii.
nii üles kui alla.
midagi ma sealt ilmselt nägin...
ma ei mäleta seda vaadet.
olin siis nii umbes kümneaastane.
ma mäletan seda tunnet
seal poolel teel,
et kas edasi
või siis mitte...
mäletan kartust...
ja et tookord ma siiski läksin.
tegelikult ma kardan kõrgust.
Sildid: mõtted
punapäisus kui hingeseisund
no
nüüd jõudis mulle ka kohale kohutav kahtlus,
et kas mu punased juuksed mulle üldse sobivad...
huvitav,
et blondi ja musta juuksevärvi puhul
olen ma sobimisest mõelnud.
aga punane-
see on nagu midagi hoopis muud.
punane pea on mõnikord
teraapiliselt vajalik.
noh et kui life sucks.
et siis protesti märgiks.
või enese rebootimiseks.
ma ei teagi,
kuidas see täpselt mõjub.
võibolla see,
et kuna punased juuksed päikest ligi tõmbavad,
see sära,
et ehk akumuleerub see siis ka minusse...
igatahes hea hakkab.
see on ka aus hoiatusvärv:
ma ei ole tore, malbe ja leebe.
...kui mind segadusse ajada...
ja see, et punane ruttu maha kulub,
see on ju aina õnnistus.
...see võimaldab end ikka ja jälle
üle värvida
ning
uue ja/või õnnelikuma inimesena tunda...
Sildid: mõtted
kas õnn seisneb loomises?
mõtlesin.
ilmselt on just millegi loomine see,
mis paneb mind end õnnelikuna tundma.
tegelt pole ju erilist vahet,
mida ma siis parajasti teen.
kas teen mingit käsitööd,
nuputan mõne erialase süsteemi kallal
või üritan järjekordselt progeda
(loe: koodi solkida).
üks loomine kõik.
tähtis on,
et tulemus oleks kuidagi uus, eriline.
vähemalt minu jaoks.
(mul ikkagi on
suure leiutaja Jaan Tatika hingeelu. irv.)
halb on vaid,
et kui muidu kuidagi katki
või hingest ära oled,
siis pole ka loovust.
lihtsalt ei tule seda õiget tunnet peale,
et "aga ma nüüd tekitan!".
võtad küll oma asjad ette,
aga sädet ei teki.
susserdad natuke
ja siis loobud.
pole ju mõtet,
vägisi ei luuleta midagi.
_________________________________
nende loomise-värkidega on nagu luuletamisega:
kui te saate ilma olla,
siis pole ka mõtet seda teha.
sellest ei sünni midagi.
midagi erilist.
Sildid: mõtted, soovid ja unelmad
kuidas meestega tutvuda
lihtsalt mõned tähelepanekud.
mitte et ma kellegagi tutvuda püüaks.
aga et kindlasti on inimesi,
kes tahaksid kellegagi tutvuda.
etjah.
niisiis õnnestus mul kena noormehega vestelda.
mu istukil-edasiliikumise-aparaat teatas ükspäev,
et "low fuel".
no ma võtsin sedasorti ähvardust tõsiselt.
a need mehed, kellest mu perekond koosneb,
need arvasid, et mine ise tankima,
küll sa aru saad ja hädaga ära õpid.
no ma siis läksin.
telefoni abil sain teada kah,
millist bensiini nagu üldse peaks tankima.
seda ma teadsin, et see on automaattankla
ja raha tuleb kuskile masinasse toppida.
noh, sel masinal ei paistnud küll ühtki sellist pilu olema,
kuhu nagu sobinuks raha panna.
kõndisin tiiru ümber masina- ei ole.
kõrvaloleval postil polnd ka.
pilusid.
suht tavaline post oli.
tundsin end nagu
miss Swan sularahaautomaadi kallal.
noh ja siis tuligi üks noormees oma autot tankima.
et noor mees, see oli puhas boonus.
ma nagu eriti valiv ei olnud.
igatahes teadis ta kenasti näidata,
millise posti sisse käib raha ja
kuhu siis veel peab vajutama.
ühesõnaga sain tangitud.
aga jah, et kui kellelgi on tarvidus
inimestega tutvuda,
siis bensujaamas peaks saama küll.
teine võimalus on veel:
eile tahtsin kurke osta.
mu lemmikkurgid olid ülemisel riiulil.
tagumises servas muidugi,
ega nad ainult minu lemmikkurgid ei ole.
eestpoolt olid otsa saanud.
no ja ma ei ulatanud kuidagi nende kurgipurkideni.
aga osta tahtsin.
noh ja siis ma palusin ühel
mööduval
pikemat kasvu mehel
endale sealt üks kurgipurk ulatada.
ulatas küll.
ja suhtles teemal
"mulle ka meeldivad need kurgid!"
nonäedsiis.
seal (kristiine prismas) tundus tutvumisvõimalusi veelgi olema.
maiuspala-kommid jätsin ma igatahes ostmata.
sest neid ma ei saanud ka kätte.
aga maitaht rohkem võõrastega suhelda.
rsk,
ma tulin siia poodi.
mitte miskile tutvumisõhtule, eksole.
_ _ _
tanklas tutvumisel on see eelis,
et ilma autota mehega seal naljalt ei tutvugi.
poes jälle kõnetad ikka piisavalt pikka meest,
et ta selle neetud kurgipurgi kätte saaks.
ilma autota ja/või lühikestest meeste suhtes
on kuidagi diskrimineeriv.
maitea.
nemad peavad ise aktiivsed olema.
Sildid: elu, mõtted
kas ainult vähe on maitsekas?
no ei ole minul seda tunnetust ja värki,
et teeks vaid sellist karget ja põhjamaist.
ei, ikka palju on vaja, lopsakalt.
siis püüad kuidagi lähtuda ideest,
et kui ongi maitsetu,
siis et kui seda vähemalt palju pole,
ei saa see väga karjuvalt maitsetu olla.
noh et on natuke maitsetu.
teed miskit
ja siis haagid sealt pooled värvid ja viled lahti.
et äkki on nii parem.
sel rohekirjul ei haakinud ma midagi lahti.
panin nii palju kui süda lustis.
enda rõõmuks.
kee vajab veel pisut nokitsemist,
mõned jupid peab ümber paigutama,
et asi paremini hoiaks.
mulle väga meeldivad
prantslannade tehtud fimoehted.
nad justkui ei põe,
et kas need värvid ikka...
ja äkki saab liiga palju...
ja muid selliseid asju.
ilusaid asju peabki palju olema :-)
nii kolangi nende blogides,
ega jutust midagi aru ei saa,
aga õnneks pole nad piltidega kitsid.
______________________________________
üks lihasööja lilleke ka,
see on selline suur,
mu peopesast pisut suuremgi.
mõõdutundetult suur.
ma kavatsen seda kanda.
Sildid: mõtted, savi
savipüha
seekord siis sellised.
sai seda pikka nädalavahetust
kohe mõnuga ära kasutatud.
maitea, kui Jumal on olemas,
siis on mul tast küll kahju.
ta pidi täitsa üksi terve maailma looma.
ma nägin siin nende kivisarnaste mummudega
juba hullu vaeva.
ega see pole midagi,
et võtad näpu vahele ja teed naksti kivi valmis.
siin peab ikka sättima,
värve segama,
kihte laotama
ja silmas pidama,
et kihid ikka õige paksusega oleks.
niietjah,
kui Jumal pidi kogu maailma kivid
niimoodi valmis tegema,
siis pidi see küll üks vaev olema.
jajah, ma tean,
et ta neid kive cernitist ei teinud.
aga seda hullem ju.
ja peale kivide on maailmas
üht-teist veelgi...
mis kõik tuli valmis teha.
vaevalt tal oli võimalust
teiste jumalate blogidest vaadata,
kuidas nood
oma maailmu
just täpselt tegid...
Sildid: mõtted, savi
võtaks oma elu klaasi tagant välja...
ikka on hoitud miskeid "paremaid" asju
pidulikeks päevadeks,
juhuks, kui külalised tulevad
ja muidu niisama,
klaasi taga.
noh et siis kui saabub
see tõeliselt väärikas moment,
et siis...
kui et ehk...
eks need uhekmad asjad
tõstavad momendi pidulikkust küll.
maarvan.
sest
veinipokaalist
oma igapäevast (alkovaba) siidrit
ja muud limonaadi juues
on ikka parem tunne küll.
mis siis, et köök on koristamata,
mis siis, et peaksin praegu üldse
mingeid arveid ja tšekke järjestama...
see jalaga klaas
teeb tavalise päeva pisut pidulikumaks.
selline hea tunne on.
nautida oma asju ka ise,
just täna ja praegu.
mitte koguda neid klaasi taha,
et "ükskord"...
niimoodi võib kogemata
terve oma elu
ja selle paremad palad
teiste jaoks klaasi taha koguda...
et millal ma siis ise
naudin, olen ja elan...
Sildid: mõtted
kiiksundusest
"kiiksu" tekitavad teised.
Kiiksu omaniku jaoks on kiiks
igati loomulik tegutsemisviis.
kuni ta ei tea,
et nii on "kiiksuga".
need teised,
nemad ütlevad, et on kiiks.
et tavaliselt nii ei tehta.
või midagi sarnast.
Ramloffi
lugedes sain teada,
et kassidega "rääkimine"
on ka kiiks.
tegelt ma ei aimanudki,
et see võiks kiiks olla.
elementaarne juu.
kui on kass,
kellega rääkida.
vot kui ühtegi kassi ligi ei ole,
siis on omaette
(st. kasside suhtes omaette)
näugumine
pisut kiiksakas jah.
maaaau.
kiiksuks võiks siis lugeda
ka analoogsel moel
varestega rääkimise.
jah, seda ma teen ka.
kui liiga palju tiivutuid ligi ei ole.
varesekeel pole just eriti...
...meloodiline.
Sildid: elukad, mõtted
vapra vanainimese päästmine
Postimehes jutt:
Õhuväe kopter leidis metsa eksinud naisterahvaigati tore ja tänuväärne, et eksinud vanainimene ikka üles leiti.
asja tehiolud
(mulle meeldib see sõna)
on kahtlased:
"...Keskpäeval operatsioonipiirkonda jõudnud helikopteri meeskond märkas naist...
...Õhuväelased juhtisid politsei valjuhääldajate vahendusel 80-aastase vanaproua asukohale..."
assa!
või kohe "valjuhääldajate vahendusel".
loodetavasti oli eksinu
üks kõva kõrvakuulmisega vanaproua.
muidu võis see päästmisaktsioon küll hirmus olla:
mögafonidesse karjuvad õhuväelased
vaest hirmunud ja põgenevat vanainimest
kopteriga taga ajamas...
a võibolla vanainime arvas,
et jumal räägib temaga...
enamasti ju taevast niisama ei karjuta.
nomaitea,
hea on, et me nüüd teada saime,
et selliseid operatsioone
valjuhääldajate abil läbi viiakse.
no ma küll end elusalt kätte poleks andnud!
arumaisaa, igal rekkamehel on lällar,
CB antenne leiab isegi majadel,
aga meie "väed" on nii nigelalt varustatud,
et omavahel side pidamine
peab käima mögafonide abil
üle metsa röökides.
võinojah.
asi seegi.
vist.
põhimõtteliselt saaks ju ka viipekeeles...
või lõkketule suitsuga signaale saata...
nagu vanad indiaanlased tegid.
Sildid: mõtted
segased mõtted: proteesiliimist
mingit hirmvinget proteesiliimi reklaamitakse.
millega su valehambad õhtuni kindlalt suus püsivad.
et mis vaimuga
need valehambad siis õhtul suust kätte saab?
meisli ja haamriga või?
on see liim miski valgustundlik,
et paned õhtul suu kinni
ja siis tulevad proteesid lahti?
noh, et pimedas ei tööta...
päeval käid ringi ja naeratad...
hirmuga.
või on nende eemaldamise tarbeks
mingi lahusti?
"sidrunimaitseline proteesieemaldi"?
või kuidasmoodi see liim teab,
et nüüd on õhtu
ja võib enam mitte liimuda...
Sildid: mõtted
tänavanimedest
...et pole meil siin väga kobiseda midagi,
kui Moskva mõne oma tänava
ümber nimetab.
meil siin
on igas kolmandas külaski
Pikk tänav olemas,
mis siis veel linnadest rääkida...
Sildid: mõtted
strateegiline menüü: friikartulid
mu viimase aja lemmiktoit on friikartulid.
vabadustarmastav, nagu ma olen,
esineb meil siin ka
friiviinereid,
friipelmeene,
friifrikadelle.
täna oli isegi peotäis
frii-külmutatud-juurikaid.
hapukoorega on need hästi head.
iga asi on millekski hea.
ka rämpstoit.
praegustel segastel aegadel
on kesklinna söögikohtadel
strateegiliselt nutikas
pakkuda
vaid kuumas õlis küpsetatud toite.
sama menüü olgu ka kesklinna elanikel.
hoidkem potid tulel ja õli kuum!
noh et kui keegi tuleb,
ei pea kaua ootama.
kuni õli keema hakkab.
Sildid: mõtted
linkimisest, niisama ja üldse
Marta kirjutas täna
viitamistest blogides.ma olen ta jutuga täitsa nõus.
aga ise tõepoolest jätan vahetevahel viitamata.
enamasti täiesti teadlikult.
ühe põhjuse ütles
Elsa seal Marta postituse kommentaarides
(kommentaarile ma ei oskagi linkida)
juba ära,
mõnikord on vaja teist inimest säästa.
urisen oma urisemised oma blogis ära,
aga ei kutsu tuleõlitajaid kohale teise inimese blogisse.
olen nii teinud ja ilmselt teen ka edaspidi.
teine põhjus on veel:
idee järgi on vist näha, kes kuhu linkinud on.
kui mõni hästi populaarne blogi mul mõtteid tekitab,
siis sellele liiga tihe linkimine
tekitab mul tunde,
justkui püüaksin vägisi mingite kuulsustega ühele pildile ronida,
et siis ka äkki natukene kuulsamaks saada.
(kümme korda kuulsamaks!!! jaa!!!
ma ei tea, kas ma tahaksin kuulsaks saada,
aga kohe kindlasti ei taha ma,
et mind mingiks pildiletrügijaks peetaks.)
seega ma ka ei lingi.
keda peakski huvitama
mu pisikesed mõtteavaldused.
haakuvad need siis või ka mitte.
ma parem ootan häbelikult,
kuni mind märgatakse
ja lingitakse.
(heh, äkki ma ikka tahan kümme korda kuulsamaks saada?
mul vist polegi väga midagi selle vastu,
kui mind ennast lingitakse.)
üldse,
vahel on päris mõnus kirjutada niimoodi "õhku".
lootes, et kellel vaja,
see leiab mu jutu niisamagi üles.
täitsa ilma lingita :-)
Sildid: mõtted
rosinad võiksid olla ühes saia otsas koos
lugesin.olen ka mõelnud,
et blog.tr.ee haarab
"kõik eesti blogid".
ja et ma ei taha lugeda kõiki.
ei jõua.
ja kõik pole ka huvitavad.
enamasti loen oma bloglinesis märgituid.
aga kui tekib mõni uus ja huvitav blogi
või on mul mõni ammu olemasolevatest
kahe silma vahele jäänud...
et siis ma ju ei saagi teada,
et kusagil veel midagi head on.
oma blogilisti lingid korjasin
just mulle meeldinud blogidest.
blogrollid ja muud viited.
meeldivatele inimestele meeldivad enamasti
meeldivad inimesed.
tegelikult oleks hea midagi sellist,
nagu blog.tr.ee on.
aga et see hõlmaks just neid blogisid,
mida ma loen.
või lugema peaks.
et listi saaks kirja see,
keda keegi listi liikmetest on pidanud tarvilikuks lisada.
ma arvan, et usaldan oma lemmikute maitset küll.
siis ma saaks uutest tegijatest õigeaegselt teada.
ja ei peaks head uut lugemist otsides
lappama lehtede kaupa
"tegelikult pole mul sulle midagi öelda"-blogisid.
(justkui mul endal oleks. irw.
aga mõnedel/paljudel ju on.)
selline mõte.
toores.
võibolla täitsa kõlbmatu.
aga mulle vist meeldiks,
kui nii oleks.
kollektiivne bloglines.
hmm,
kui tõenäoline on,
et kuna kõik tunnevad kõiki,
siis lõpuks on selles listis ikka
"kõik eesti blogid"?
Sildid: mõtted
