maailmas on häid asju...
...näiteks roosipuust kudumisvardad.
ja silikoonist muffinivormid.
ja ma suudan hankida vaid nohu!
mäherdune küündimatus ja ebapädevus!
kui eile nina oma olemasolust teada andis
ja kõik kohad valutama hakkasid,
kappasin linna,
et endale haige olemiseks vajalik varustus hankida.
tõin K-tähega kohast pikad roosipuust ringvardad,
no on ikka tõesti head!
varusin veel igasugust küpsetamiseks vajalikku kraami,
mine tea, eksole.
ei hakka ju meest traumeerima jutuga,
et mul on nüüd demerara suhkrut vaja...
poetiirult koju jõudes oli enesetunne paljutõotav,
külm ja paha.
panin praeahju sooja, et saan ise sooja
ja teen veel enne midagi...
no polnud veel seda õiget tunnet, et võiks teki alla pugeda.
tegin ühe pizza.
enesetunne ei läinud halvemaks.
siis tegin kohupiimakoogi,
eimiskit.
lootusetu.
tänaseks pole mingit edenemist,
ainult nohu on.
kuskilt ei valuta enam, külm ka ei ole.
no ma lootsin, et tuleb ikka palavik ka.
et siis saan endale ehk päeva-poolteist haige olemist lubada.
(no mul on uued roosipuust vardad ju!)
aga jah.
masendav küündimatus ja ebapädevus.
täna tegin pärmi-lehttaignast mingeid õunapomme.
demerara suhkruga.
millegi jaoks pidi see suhkur hea olema,
no õunapommi sees on küll hea.
õunapomme on hea teha silikoonist muffinivormis,
kõik see hea, mis muidu oleks välja voolanud,
jäi kenasti vormipesade põhja
ja pommid ei vajunud ka lapikuks või laiali.
väga head pommid tulid, peaks ütlema.
Sildid: potid-pannid
naised ja autod
sõidan juba mõnda aega Punase Punniga.
pisike, punane ja ebamugavalt silmatorkav auto.
eile käisime põnniga K-tähega kohas
(on üks lõngapood, mille nimegi ei taha nimetada.
finantsmajanduslikel põhjustel.
noh, nagu vanadel eestlastel hundi jaoks pseudonüümid olid.).
tuleme siis põnniga poest,
lobiseme omavahel ja astume Punni poole.
Punni juures seisavad mõned inimesed:
"kas see on teie auto?"
küsis üks kena noorik.
eee?
mis nüüd siis?
mõõdan pilguga nende ja enda auto vahemaad.
et ma suutsin ju täiesti normaalselt parkida?
muud häda ei peaks ju olema,
kui et ma neile äkki liiga lähedal olen?
olgu jah,
aga kui neile tundub,
et meie autode vahel ikkagi on liiga vähe ruumi...
et kui mina parkisin, olin ma siin ainuke...
vahe ei ole minu tekitatud...
"jah, meie auto", vastasin ebalevalt.
heh, selgus, et see naine
oli Punase Punni ex.
või siis oli Punane Punn tema ex.
noh et Punane Punn oli enne tema auto olnud.
kui Punnil nina kortsu läks, pandi auto müüki.
isatehniku peas tekkis Projekt!
ja ta ostis selle ära.
isatehnik on Punnist tõesti ilusa asja teinud
(ja mitte ainult ilusa),
ka Punni ex oli nähtuga päris rahul :-)
"kui te soovite teda kallistada,
siis andke minna!" pakkusin.
"jaa, ma juba patsutasin teda!"
teatas tema pisut häbelikult.
:-)
* * *
meil naistel on oma autodega teistmoodi suhe kui meestel.
oma Musta patsutan ma absoluutselt iga kord,
kui autost lahkun.
mõnigi mees naeris, kui nägi.
aga ma ikka.
mul tõesti on oma Mustaga suhe.
ma isegi räägin temaga.
näiteks kui on vaja pisut äkilisemalt kiirendada.
või kui on oht mudasse kinni jääda:
"lenda nüüd, loom, muidu läheb jamaks!"
või
"astu-astu,
kui sa nüüd välja ei vea,
siis ma jätan su siia!
vaata siis ise, kuidas koju saad!"
nii et jah,
soov mõnda autot patsutada
või väiksemat isendit lausa kallistada
on minu jaoks igati mõistuspärane ja aktsepteeritav.
neil on hing.
heh,
Must ise on garaažis,
aga üks ta tagatuli on mul kodus.
peaks selle endale voodi kõrvale tõstma,
kui igatsema hakkan, võin silitada :D
tegelikult tunnen ma puudust sellest displeist,
mis mulle hommikuti tervituseks
"systems normal" teatas.
ta ütles seda igal käivitusel,
aga just hommikuti on kosutav teada,
et kõik on korras:
SYSTEMS
NORMAL
Sildid: plekkloomaaed
ära kunagi küpseta midagi, millesse läheb üle 300 grammi jahu!
"me peame minipizzasid tegema!"
teatas põnn poes.
hmm, mõtlesin mina.
see võimaldaks ära kasutada eilsest saiateost üle jäänud pärmi.
ja mingid singikuubikud on meil ka kapis.
tehtud-mõeldud.
kaheksa mitte just väga "mini" pizzat tuli.
üks loll jõuab rohkem küpsetada...
eksole.
teinekord võiks mõelda,
et kesse kõik selle ära sööb...
sest tegelikult ei tulnud nad sugugi nii head,
kui ma oleks tahtnud.
aga põnn on rahul, talle maitseb.
eks ta aitas ju mul neid teha kah :-)
Sildid: potid-pannid
laupäevane rutiin
seekord siis kaneelisaiakesed. õuntega.
proovisin mingit tavalisest erinevat pärmitaignaretsepti,
ilma eelkergituseta ja palju võid.
Sildid: potid-pannid
