11 september 2011

naised ja autod

sõidan juba mõnda aega Punase Punniga.
pisike, punane ja ebamugavalt silmatorkav auto.

eile käisime põnniga K-tähega kohas
(on üks lõngapood, mille nimegi ei taha nimetada.
finantsmajanduslikel põhjustel.
noh, nagu vanadel eestlastel hundi jaoks pseudonüümid olid.).

tuleme siis põnniga poest,
lobiseme omavahel ja astume Punni poole.

Punni juures seisavad mõned inimesed:
"kas see on teie auto?"
küsis üks kena noorik.

eee?
mis nüüd siis?
mõõdan pilguga nende ja enda auto vahemaad.
et ma suutsin ju täiesti normaalselt parkida?
muud häda ei peaks ju olema,
kui et ma neile äkki liiga lähedal olen?

olgu jah,
aga kui neile tundub,
et meie autode vahel ikkagi on liiga vähe ruumi...
et kui mina parkisin, olin ma siin ainuke...
vahe ei ole minu tekitatud...

"jah, meie auto", vastasin ebalevalt.

heh, selgus, et see naine
oli Punase Punni ex.
või siis oli Punane Punn tema ex.
noh et Punane Punn oli enne tema auto olnud.

kui Punnil nina kortsu läks, pandi auto müüki.
isatehniku peas tekkis Projekt!
ja ta ostis selle ära.

isatehnik on Punnist tõesti ilusa asja teinud
(ja mitte ainult ilusa),
ka Punni ex oli nähtuga päris rahul :-)

"kui te soovite teda kallistada,
siis andke minna!" pakkusin.

"jaa, ma juba patsutasin teda!"
teatas tema pisut häbelikult.

:-)

* * *

meil naistel on oma autodega teistmoodi suhe kui meestel.

oma Musta patsutan ma absoluutselt iga kord,
kui autost lahkun.

mõnigi mees naeris, kui nägi.
aga ma ikka.
mul tõesti on oma Mustaga suhe.

ma isegi räägin temaga.
näiteks kui on vaja pisut äkilisemalt kiirendada.
või kui on oht mudasse kinni jääda:
"lenda nüüd, loom, muidu läheb jamaks!"
või
"astu-astu,
kui sa nüüd välja ei vea,
siis ma jätan su siia!
vaata siis ise, kuidas koju saad!"

nii et jah,
soov mõnda autot patsutada
või väiksemat isendit lausa kallistada
on minu jaoks igati mõistuspärane ja aktsepteeritav.
neil on hing.

heh,
Must ise on garaažis,
aga üks ta tagatuli on mul kodus.
peaks selle endale voodi kõrvale tõstma,
kui igatsema hakkan, võin silitada :D

tegelikult tunnen ma puudust sellest displeist,
mis mulle hommikuti tervituseks
"systems normal" teatas.

ta ütles seda igal käivitusel,
aga just hommikuti on kosutav teada,
et kõik on korras:

SYSTEMS
NORMAL

Sildid:







2 lisas:

16 september, 2011 10:52, Blogger Ruta ütles...

Nunnu. Palun pilti ka (võib ka ilma numbrimärgita).
(P.S. Ha-haa, kunagi ei ole, aga täna on. Tekstis on üks näpukas: sõnas "ütles").

 
16 september, 2011 19:03, Blogger ematehnik ütles...

heldeke, oligi näpukas!
absoluutselt kohutav! :D

pilti ei tahaks siia üles panna,
selle autoga on niigi raske nähtamatuks jääda.
eksoleju?
;-)

 

Postita kommentaar

<< Home