kui sa vaid hetkeks selja pöörad...
see ei ole narkopidu.
koristasin kööki, põnn asjatas toas. uks vahelt lahti, põnn minust kolme meetri kaugusel. mul on kõrv alati kikkis, kui vaikus tekib, siis juba lippan.
ja ikkagi:
mingi ainsa hetkega oli ta kusagilt hankinud küürimispulbri (no ma ei tea, kust, minul sellist asja ei ole, pole olnudki) ja selle põrandale laiali puuderdanud.
ise tatsas paljajalu seal sees.
kuidas saab pooleliitrisest purgist kolm liitrit pulbrit välja valada- täielik müstika!
tolmuimeja korjas enamuse kokku, see tubli loomake saab küll niimoodi astma.
koristasin põrandat ja olin õnnelik.
küürimispulber on vees lahustuv.
oleks jahu olnud, oleks tuba tainast täis.
hea, et niigi läits!
see pulber ei mõjunud õnneks lapsele ka kuidagi.
võibolla, et tavalisest puhtam oli.
suurem poiss tegi mulle kunagi kohvi. umbes 3-aastasena.
tol ajal oli kohv defitsiit, eriti just lahustuv kohv.
noh ja mul oli seda siis kaks purki tagavaraks.
tuli ja ütles:"emme, ma tegin sulle kohvi!".
need kaks purki ta "kohviks" tegigi.
100-liitrisesse akvaariumisse.
kus muuseas olid ka taimed ja kalad sees.
ühesõnaga oli mul siis 100 liitrit kohvi.
lisanditega.
assa, kus siis läks kiireks!
kaladele vesi ämbrisse, kloorivastast kemikaali otsa ja siis sai kahvaga neid kalu sealt pimedast taga aetud. no see vesi oli ikka täitsa kohvikarva, midagi ei näinud.
pesin läbi kõik taimed ja pinnase ja lasin uue vee.
mitu tundi sahmimist, aga korda sain.
kaladel polnud ka midagi häda, kõik olid elus ja terved.
mul endal oli vaid kohviisu mõneks ajaks ära.
0 lisas:
Postita kommentaar
<< Home