ematehniku asjatamised

ma ei taha sellest rääkida

Kristiina kirjutab
"miks inimesed ei räägi"

olgugi, et olen suhteliselt naine,
("rääkimist" peetakse vist rohkem naiste kombeks)
ei kuule mu suust naljalt lauset
"me peame sellest rääkima!".

ma nimelt ei taha "sellest rääkida".

kui mind miski väga häirib,
siis parimal juhul
formuleerin ma mõne lause teemal
"mind häirib, kui ... blablabla."
seda ka enamasti vaid juhul,
kui mind lausa süüdistama hakatakse...
noh et suhtun...
või ei kasuta malbeimat hääletooni...
et siis vaid põhjenduseks,
miks ma suhtun või ei kasuta...
...et ma pole tegelikult selline hästipaha,
lihtsalt peegeldan...

maiteagi,
asjad, mis võiksid tahta "rääkimist"
taanduvad mu silmis tihtipeale
kriibitud egode vaevusteks,
positsiooni-
ja võimuküsimusteks.

no mida mul oleks öelda?
jah, ma tean, et su ego sai kriipida?
no kesse sellist lauset andestaks?
aga mis mõtet oleks
mingil "rääkimisel",
kui räägitakse küll
liiga suurest kogusest lillast värvist,
aga ei mainita mingil juhul,
et tegelikult on häda selles,
et keset tuba on lilla jõehobu.
mõttetu ju?

nii ma väldingi igasuguseid "rääkimisi".
jõehobud lähevad ise ära,
kui neid piisavalt kaua ignoreerida.
või kui nad ei lähe,
saan ise ära minna.
või "ära minna",
distantseeruda, blokeerida, ignoreerida...

rääkimine on info.
asjad, mida ma ei taha teada,
asjad, mida ma ei taha enda kohta avaldada.

on teadmisi,
millega ma ei oskaks midagi peale hakata,
mis võiksid häirida mu hingerahu.
milleks siis?
ma ei küsi juba ammu küsimusi,
mille vastused võiksid mind segadusse ajada.
on nagu on.
täna on nii,
juba homme võib kõik olla teisiti.
milleks siis end täna häirida.

ammugi ei taha ma rääkida endast,
mida ma arvan, mõtlen või tunnen.
kõike, mida te ütlete,
võidakse kasutada teie vastu...
üldse laseb liigne rääkimine
teisel inimesel
liiga ligi tulla.
näiteks löögiulatusse.
parem siiski mitte.

* * *

eelneva valguses
näib mu blogimine
absurdne.
ma ju ei taha endast rääkida.

aga võibolla on ka teisiti.
et mu blogi on mu väljund,
mu abiventiil.
...nagu võõras reisikaaslane,
kellele pool oma elulugu ära räägid,
lootuses, et te enam iial ei kohtu...

peaksin selle üle mõtlema.
või ehk ka mitte.
on nagu on.

Sildid: äng

kirjutas ematehnik @ 20:37