ematehniku asjatamised

alkohol on depressant

ei tihka just öelda, et ma üldse maha jätsin,
aga viimati sai alkoholi tarvitatud
millaski jõulu ja uusaasta vahel.
nojah, see oli ka midagi maratonilaadset,
pikalt ja tasahaaval...
ilmne liialdus.
järgmine päev oli säästuvärk:
kui mingitki vedelikku jõin,
oli seier jälle põhjas.
mul oli lausa kahju,
et meil alkomeetrit pole.
ma oleks veel sujuvalt promille välja puhunud.


ja siis tuli tunne,
et aitab, rohkem ma ei taha.
lihtsalt ei taha.
uusaasta puhul proovisin lonksu vahuveini,
see ei olnud hea.
ega vahuvein polegi kunagi hea tundunud,
aga seekord oli kohe eriti mittehea.

isegi oma une-eelset siidrit ei taha enam.
uinumisraskused on muidugi jälle tagasi.
mõnikord lausa uuel moel:
ärkad lambist kell kolm öösel üles,
keerad voodis kõiki külgi,
nagu mingi närvihaige dodekaeeder.
siis loobud
ja kobid kööki.
kaua võib, eksole.
tuhlad internetis,
pool viis lähed uuele katsele
ja uinud!
no mis elu see on!

muideks,
seda kellakolmest ärkamist
saab edukalt vältida.
nimelt kella kolmeni netis jõlkudes.
kui nüüd leiaks mooduse,
kuidas päeval tööl enam-vähem adekvaatne olla,
siis poleks elul vigagi.
peaks vist bossiga rääkima,
mu intellektuaalselt parim aeg
on nagunii kuskil kesköö paiku,
äkki ma võiks hoopis öösiti käia...

aga alkohol võib tõesti depressant olla,
tasapisi tuleb tunne,
et sügisene nihilismihoog
hakkab mööduma.
ma tunen end päris hästi.
isegi ilma siidrita.

Sildid: elu

kirjutas ematehnik @ 16:00