ematehniku asjatamised

no ma nüüd siis kirjutasin. spast ja värgist.

meie firma "jõulutas" sel aastal spas.
bossile meeldivad külmad ja/või märjad ettevõtmised,
eks peab üle elama.

pidime juba varakult välja valima,
milliseid protseduure me arvame vajavat.
nimekiri oli ka ette antud,
aga ega see valimine kerge olnud.

massaažitool tundus kahtlane,
ma olen nii kerge,
et kindlasti loobib see tool mind tõhusalt,
emake Maa ei pööra minu paigalhoidmisele
just erilist tähelepanu.
niimoodi võib veel merehaigeks jääda.
massaažitool muusikaga-
no maitea, kas merehaigus muusikaga
ikka oleks kuidagi parem kui ilma muusikata.
ühesõnaga see tool jäi mu valikutest välja.

muusikateraapiat ma nagu ka ei tahtnud,
seda saan endale ju ise ka teha,
kuulan bachi ja systemit vaheldumisi,
nagu bipolaarsele kohane.
kui boss maksab,
siis tuleb ikka täie raha eest lõbutseda.
ega me diskoteeki lähe.

assistent arvas, et ürdivann on kindlasti hea.
ma kahtlesin,
et äkki see tähendab vannitäit sooja vett
ja kahte kotikest kummeliteed...
autojuht arvas, et ta võib ju sületäie heinu kaasa võtta,
kui mul kummeliteest väheks jääb...
nomaitea, väga lahke temast muidugi.

kokkuvõttes valisin
pärlivanni ja käsimassaaži.
bossi pealekäimisel tuli veel miskit võtta,
võtsin siis valgusravi.
no et ehk aitab mu igasügisese nihilismi vastu.

massaaaž oli hea.
masseerija oli ka mõnusalt jutukas,
seletas muuhulgas,
et miskid soolad hakkavad liikuma
ja piimhape pidi ka kuskil olema.
või tulema.
no mida soola minusugusel ikka on,
ega ma heeringas ole.
soolaheeringas, mamõtlen.
ja ma ei kavatse end üldse niipalju liigutadagi,
et mingit piimhapet võiks karta.
ühesõnaga olin kohe täitsa muretu.
igatahes tegi ta mu valutava õla kenasti korda,
täitsa uskumatu.
edaspidi ma lähen igasuguste hädadega
pigem masseerija kui perearsti juurde,
perearst nii kiiresti küll ei aita.

esimeseks päevaks olid sellega mu teraapiad läbi.

hommikul läksin oma pärlivanni saama.
huhh, maütlen!
see vann on piisavalt suur,
et sinna ka suur sarvloom mahuks.
toestasin end siiski kuidagi ära
ja siis pandi mullitaja tööle.
lisaks sellele, et vann oli suur,
olid need mullijoad seatud nii,
et külgmised mudiksid suure sarvlooma küljepekke.
ma nii õhuke,
mulle peksid kaks mullijuga otse kõhtu.
hehe, mul pole ammu nii laudsile kõht olnud!
ainult et mu hommikune omlett
asetus seepeale kuhugi kopsude vahele.
õnneks siiski koos maoga
(nimetavas käändes magu, mitte madu).
seljatagune mullijuga oli otsustanud murda mu selgroo.
ja siis oli seal veel
vähemdeformeerivaid mullijugasid,
mille eest mul õnnestus kõrvale jaotuda.

maitea, suviseks ürituseks sebis boss mulle korkvesti,
miskipärast seekord tal seda kaasas ei olnud.
võibolla unustas?
hädast oleks kohe ära kulunud!

vahepeal mõtlesin põgenemisele,
aga noh, kui tasuta saadud,
siis tuleb ikka lõpuni olla, eksole.
kohalik proua laekus lõpuks lahkelt seletades,
et tal täna nii vähe rahvast,
lasi mul kohe kauem olla.
heh, olge te tuhandest tänatud!
kuuliveski,
mitte pärlivann!
(et ma ka ei kuulanud oma assistenti,
ürdivann oleks kindlasti vähemtraumaatiline olnud!)

valgusravist põgenesin juba poole seansi pealt,
lamp seal seinal mind ei häirinudki,
ma arvasin, et see ikka tugevam valgus on.
aga kõlaritest tulev merelindude hääl
meenutas mulle neid pagana kajakaid,
kes end prügimäel patareide söömisega on hiigelsuureks nuumanud
ja võikalt kriisates mu akendesse pikeerivad.
ei hakanud mina seal mingeid volüüminuppe otsima,
mine tea, mille ma seal ära reguleerin.
tulin lihtsalt tulema.

järgmisel päeval olin ma tunduvalt haigem,
kui sinna spasse minnes.
kui minnes valutas ainult õlg
(see tulevat arvutist),
siis tulles valutasid kõik kohad
peale selle õla.
kõik mu lihased valutasid.
isegi need, mida ma ei uskunud endal üldse olevat,
mis on anatoomiaõpikutesse joonistatud ainult selleks,
et mingeid kehaehitajaid rohkem rassima meelitada.
see vist oligi see sool piimhappega,
mis mul igal pool valutas.

mu selgroog tundus pooleks olevat,
maitea, kas sellest kuuliveskist...
kahesõnaga: selgroomurd lihaserebenditega.
noh ja lisaks kõigele
nägin ma nädalapäevad välja
nagu dalmaatsia koer.
ainult et dalmaatslasel on mustad plekid,
mul olid sinised.
ja kollased ja rohelised ja lillad ka.
hullvärk, kohutav graafika!
RGB-dalmaatslane.

oleks mingi nädalane pakett olnd,
ma oleks ikka täitsa surnd olnd!

aga muidu mulle meeldis.
läheks jälle,
võtaks kohe mitu käsimassaaži.

Sildid: easy life

kirjutas ematehnik @ 04:06