ematehniku asjatamised

spirograafia

mul hakkavad juba süümepiinad tekkima,
et ma peaaegu üldse ei kirjuta.
vahepeal olin haige,
siis polnud nagu isu kirjutada.
missa siin ikka kirjutad.

täna käisin arstil. spetsialistil.
see oli juba põnev!
pulmonoloog oli.
võinoh, mis ta seal nüüd niiväga monoloog,
täitsa dialoog kohe tekkis.

hästivahva oli,
arst oli tore,
tuli mulle lausa osakonna uksele vastu:
ma arvutist nägin, et te registratuurist läbi käisite.
ja see on siis see riiklik meditsiin,
mida nii palju kirutakse.

- mille üle kurdate?
- ei mina ei kurda millegi üle. mu perearst kurdab.
:-D
ja nii edasi.

noh, igatahes käisin täna spirograafias.
ma polnd enne käind,
neil on seal miski masin,
mille küljes olevasse voolikusse peavad
kergeusklikud patsiendid
hulgaliselt õhku puhuma.
noh, ega see niisama polnudki,
et võtad ja puhud.
see õhk tuli enne sisse hingata
(masin vist luges üle, palju sisse läks)
ja siis pauhti välja hingata.
(masin pani jälle kirja, palju välja tuli.)
välja hingama pidi hästi kiiresti.
ja vist natuke rohkem,
kui enne sisse hingasid.

kuna ma enne polnud sedasorti gümnastikat harrastanud,
siis ei tulnud mul see väljahingamine
piisavalt hästi välja.
ja siis ma pidin seda mitu korda uuesti tegema.
tõsijutt, oleks teadnud,
oleks enne harjutanud.
töö juures paar manomeetrit sirgeks puhunud.

siis anti miskist tuutust midagi sisse hingata,
mis ei omanud mingit lõhna
ega tekitanud ka mingeid tundeid.
pärast lasti uuesti puhuda.
tulemus olla 12% paremaks läinud.
mis mumeelest võis vabalt ka harjutamise tagajärg olla.

igatahes on mul sellest püüdlikust puhumisest
nüüd kõik ribid
ja mis seal veel ongi
jumalast valusad.
justkui oleks seal tohtri nurga taga
mingi rehvivahetustöökoda olnud
ja ma läbi targa masina veetud voolikuga
kergeusklikult,
"uuringute" nime all,
mitme suure veoauto kummid täis puhunud.

jumalaeest, mul on ilmselt ribimurrud.
sest mingeid lihaseid mul seal küll ei ole.
aga valus on.

Sildid: elu

kirjutas ematehnik @ 20:22