ematehniku asjatamised

oi ma saan nüüd õnnelikuks

ämblikud pidid ju õnne tooma, eksole.
ilmselt saan ma kohe eriti õnnelikuks,
sest see siin on ikka tõeline raskeveoämblik.
ja pealegi oli neid kaks...



õnn toodi lattu, sealt ma need ämblikud sain.
(majuräägin, et saan ikka väga õnnelikuks,
pisipakid tuuakse meil eestuksest.
lattu käib ikka euroalustel kaup...)

vedasin ühe ämbliku tuppa,
et prooviks siis pilti ka teha.
aga jaa,
ämbliku pildistamine
ei ole kõrgekontsalistele tibinatele.

panin ta põrandale,
et ta mul fokuseerimise käigus ära ei kaoks.
ilmselt on tegemist mingi eriti edeva elukaga,
ta üritas ikka lausa objektiivi sisse ronida.
mispeale ma etendasin kolleegide rõõmuks
pantomiimi
"kontsadel känguru püüab selg ees hüpata".
(naer saalis.)
noeisaa ju nii.

maitea,
põhimõtteliselt on mul tunked ja tossud kapis olemas,
et võiks ju koos ämblikuga kontoripõrandal pisut roomata...
aga ma pole kindel, et boss sellele just hea pilguga vaatab...
ämblik tunnistati igatahes suhteliselt ebasümpaatseks :(
ma siis enda kohta parem ei küsinud...

võibolla tal on tööaja kasutamise kohta eriarvamus.
kuigi mumeelest võiks siseeskirjades
selline punkt täitsa olla,
et ämbliku
või millegi muu põneva leidmisel
katkestatakse töö
põnevuse möödumiseni.

Sildid: hullumaja puhvet

kirjutas ematehnik @ 21:49