ematehniku asjatamised

saada veel mees poodi...

läheb mees välja,
käib siis üksiti poes ka ära.

palun too majoneesi ka!
näitan peaaegu tühja majoneesipurki,
et näe, sellist majoneesi.
MITTE lighti, eksole,
ikka päris majoneesi.
Hellmannsi Reaalmajoneesi.

sisetunne nõuab,
et seletaksin põhjalikult.
kogemuse hääl...

tuleb mees poest,
tõi majoneesi.
Hellmannsi Lighti.

ma TEADSIN, et nii see jälle läheb!
ma ei taipa,
mida ma valesti seletan,
et ta iga issanda kord
vale majoneesi toob.
ei saa ju olla,
et muidu normaalse peaehitusega mees
on lihtsalt võimetu ostma õiget majoneesi.
kuidas ta selle vale alati ära tunneb?


virisen jah, probleem on.
niimoodi võib nälga surra!
see Light on vastiku maitsega,
maitea, kas nad kasutavad lahjendamiseks
mingit kätekreemi või mida...
ja selle majoneesi kalorid
peituvad milleski,
mida ma ei omasta.
söön küll,
kugistan seda vastikut kätekreemimajoneesi,
aga kõht läheb kohevarsti tühjaks.
ilmselt on normaalses majoneesis sisalduvad kalorid
oluline osa minu omandatavast energiast.

näljane inimene on kuri.

vot kui tal mingit autokeemiat vaja on,
siis ostan kiusu pärast vale asja!
piduripuhastusmöksi asemel
ostan autovaha!
ja nimelt rohelise autovaha,
meil pole rohelist autot,
määrigu kuhu tahab!
ja 12-voldiste pirnide asemel
hakkan spetsiaalselt 230-voldiseid ostma!
noh et nii saab sama raha eest ju rohkem...
kurat,
kas õpib ükskord majoneesi ostma või ei!

Sildid: elust meeste ühikas, urinad

kirjutas ematehnik @ 12:03