arvate, et on mõnus, jah?
blogimine on iseenesest tore.mugav värk,
kirjutad nagu välja tuleb.
tööl on tõeline piin
kui peab kellelegi mingi teate saatma.
einoh,
ma suudan öelda küll,
mida ma öelda tahan.
umbkaudu.
ega ma päris juhm ju ei ole.
aga ma pole sugugi kindel,
et seda juttu võiks niimoodi otse kirja panna
ja kliendile saata.
ma muidu sellistest filoloogilistest asjadest suuremat ei jaga,
aga ma kahtlustan,
et sel moel,
nagu mul iseenesest tuleb,
ei sobi kohe mitte
mingeid ametialaseid asju kirjutada.
vale stiil või miskit...
ja siis ma pongestan.
et mingi hea tooni raames püsida.
kirjutan, kustutan midagi vahelt ära,
siis tõstan sõnu lauses ringi.
korduvalt.
sõnade järjekord on mul kuidagi imelik.
või kasutan ma valesid sõnu,
mis omavahel ei järjestugi.
täna ma kirjutasin ühte maili pea tund aega.
einoh, ma saaks ju paari minutiga ka kirjutatud,
aga kui asi üle lugedes mind ennastki muigama ajab...
see pole ju normaalne!
tea, kas kusagil õpetatakse
selliste korralike,
mittenaeruväärsete teadete kirjutamist?
on selleks äkki mingi õpik?
hädast oleks vaja,
ma ju täitsa kannatan
oma "stiili" all.
kirjutas ematehnik @ 21:27
6 lisas:
Abiks algajale (ameti)kirjakirjutajale :)
http://www.rahvaraamat.ee/?id=65&PHPSESSID=5d57dd9e00905e9239a882ca6eeadb1d
Anne Toomla, Stiiliõpetus, 2002.
Mart Mäger, Stilistika: õppevahend, 1986 :)
Ellen Uuspõld, Argo Mund. Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale, 2006.
http://ester.nlib.ee - isegi Tallinna raamatukogudes peaks neid leiduma.
kus sa õigupoolest töötad ja kui ametlikud need kirjad sul olema peavad? üldiselt on alati meeldivam saada "inimese" keeles vastuseid, kui bürokraadi juttu:)
pakuks end õpetajaks:D
ma müün tehnilisi asju.
vahel on vaja kliendile teatada, et mul on nüüd olemas kõik suured asjad (need on ikka nii suured asjad, et sõiduautoga ei vea), aga mõni väiksem asi tuleb alles kahe nädala pärast.
et tegelikult polegi tal neid väikseid asju kohe vaja, need pannaksegi hiljem külge. aga ma teeksin hea meelega kohe ja kogu kraami peale arve ära, maksku ära ja andku teada, millal ta järgi tuleb, siis jõuan ta kraami kokku panna, et laadimisel vähem aega kuluks.
iseenesest saab kogu selle jutu ju kirja panna, aga sõnadel on mingid omad nüansid. ma tahaks, et klient ei tunneks, et ma talle pinda käin (ta suured asjad võtavad mul laoruumi ära), et tal oleks positiivne tunne mu sõnumit lugeda, olgugi, et üks väike asi jõuab hiljem, ja et ta oleks heameelega nõus kohe maksma ja oma asjad ära viima.
heh, segane jutt vist.
ma tahan, et klient teeks nii, nagu mõistlik on, aga teeks seda rõõmuga.
et tal oleks hea tunne.
kui ma oma jutu telefoni teel esitan, siis tuleb see iseenesest kuidagi selline, et kliendil on peaaegu alati hea meel.
tahaks kirjalikult ka niimoodi, mitte liiga "kuivalt", aga kardan mõnda klienti kuidagi pahandada või solvata. ma ju ei tunne neid.
äkki mu probleem ongi selles, et ma tahan klienti veel rõõmustada kah.
et võiks ju tuimalt oma müügi teha ja polegi mingit probleemi?
tead, mina olen kunagi läbi häda lõputööd kirjutanud. ja läbi häda siis seepärast, et kui ma juhendajale või kurususekaaslasele sellest südamelähedasest teemast rääkisin, siis jutt kohe jooksis ja kõlas jube hästi. aga kui maha istusin, tekkis ilmselt kirjutamiskramp ja ei edenenud see asi. ja siis ma proovisin nii, et laua taga istudes kujutasin ette, kuidas ma sellel teemal kellelegi räägin ja panin siis ruttu kirja.
sinu kirjelduse järgi ülimalt ametlik küll olema ei pea, ja siin blogis oled ju sõnaosav. ma usun, et sa saad selle asja varsti "käppa":D
Ma ütleks selle jutu peale, et ma tean, mda sa tunned:)
Postita kommentaar
<< Home