11 jaanuar 2007

lugejal juhtub mõndagi

vaatasin delfi pealkirjad kiiresti üle.
ei midagi uut.
või siiski? ohhoo!
häh, tüng. :-(((
jälle see diagonaallugemine.

et jah, mul on miski silmapuue.
loen suht kiiresti,
aga selle silmapuude tõttu kipuvad mõnikord
mõned jupid tekstist märkamata jääma.
või ei jõua aju silmadele järele...
no igastahes pole ma ainuke,
kes sedasi valesti loeb.

vot nüüd võtsin kätte ja tõstsingi need pealkirjad niimoodi nihkesse,
et diagonaallugemispuudega inimene ka vabalt lugeda saaks.

kuna delfi pealkirjageneraator on ennegi segast peksnud
("segast peksma" on lihtsalt halva kõnekeele väljend,
see ei tähenda vaimupuudega isiku kallal
füüsilise vägivalla tarvitamist.),
pole neil pealkirjadel sellisena häda midagi.
keegi võiks neile artiklid ka taha kirjutada.
tegelt saaks selliste pealkirjadegagi klikke nagu muda.
klikid vist loevad?



PS.
ei taha kedagi pahandada,
pealkirjade järjestus oli delfis just selline, nagu ta oli.
ei midagi isiklikku.
lugejal juhtub mõndagi.
eriti diagonaalpuudega lugejal.






2 lisas:

11 jaanuar, 2007 22:15, Anonymous Anonüümne ütles...

kui juba sõnamängudeks läks, siis kaks küsimust tekkis:
- millised näevad välja diagonaalpuud? - ja mis kasu neist lugemisel on?

 
11 jaanuar, 2007 22:27, Blogger ematehnik ütles...

diagonaalpuu on diagonaalis lugejate abivahend lugemisjärje hoidmiseks.
umbes nagu puust joonlaud, aga mitte loetava rea all, vaid diagonaalis üle lehe. seda libistad siis ülevalt alla ja see hoiab lugemisel õiget kaldenurka. noh et liiga diagonaalseks ei läheks.
tehniliselt meenutab kaadervärki, mille abil saab paralleelseid diagonaaljooni joonestada.
väga vilunud diagonaallugeja võib vast isegi otse ülalt alla silmi libistades lugeda. tollel pole siis vist diagonaalpuud vaja.

 

Postita kommentaar

<< Home