27 detsember 2006

söövad ja salgavad

ikka eelmise posti teemades...

et miks konservatiivsemad ei elagi siis konservatiivselt,
miks nad tarbivad uuendusi,
uuenduse hüvesid...

eks nad on avastanud, et uuel moel on nende enda elu parem
või ego rohkem rahuldatud.
küllap olid alguses mingid "hullud", kes asja ette võtsid,
need konservatiivsemad leidsid pärast, et uutmoodi on parem.
nüüd söövad, aga salgavad.

sest paljud inimesed ei saa oma põhimõtetest loobuda.
on mingid väärtushinnangud,
mis on vist juba varajases nooruses tekkinud.
põhimõtted ja värk.
või maailmavaade.
identiteet.
(maitea, pole nii palju koolis käinud ega lugenud ja mõelnud,
et oskaks täpselt ära defineerida,
millest koosneb inimese identiteet.
eks ta miski sisemine asi ole...)


nad võivad isegi risti vastupidi käituma hakata,
aga tekkinud situatsioonile nad isegi ei mõtle.
sest mõtlemine viib väärtushinnangute ümberkujundamiseni
ja nii võib kaotada oma identiteedi.
laiali valguda.
jõuda relativismini
ja vajuda nihilismi sohu.

kellele seda identiteedikaotust veel vaja on.
või kahtlusi.
mõistlik inimene ei otsi mööda internetti oma jumalaid taga.
elab nii, nagu mugavam on.
ja räägib seda, mis õigem tundub.
või on kunagi tundunud.
ja mõtleb vähem.

edit:
Heidi arvab ka


___________________________

muuseas,
mulle tundub, et enamus inimesi ei mõtle selliste asjade üle.
nad pesevad nõud ära.
mitte ei istu läpakaga kohvikruusi taga
ja ei aja mingit köögifilosoofiat.
vot nende mittte-liiga-palju mõtlevate inimeste peal
see maailm püsibki.
need targutajad upuks mustadesse nõudesse,
unustaks kartuli maha panna
ja muud sellist :-D

___________________________

et mis sel word verificationil messengeri vastu on?






2 lisas:

27 detsember, 2006 18:04, Blogger Reede ütles...

Kui ma eelmise elukaaslasega koos elasin ja vahel "filosofeerides" omadega ummikusse jooksin, siis ta küsis, et miks sa mõtled selliste asjade peale (näiteks et miks inimesed on sellised nagu nad on ja miks nad üldse on). Ma ise ka ei tea, miks ma mõtlen, kuskilt lihtsalt ujub välja midagi ja hakkab arenema. Mu elukaaslane minuga kaasa ei mõelnud, sest tema arvates ei viinud see kuhugi. Vaatas telekast tapafilme edasi.
Minu praegune mees mõtleb kaasa küll, kui ta just oma mõtetega ei tegele, tal haridust ka rohkem. Aga nagu ikka, eriti väga kaugele ma lõpuks oma mõttearendustega ei jõua.
Naiste jaoks pidigi protsess ise oluline olema, mitte lõpptulemus :)
Konservatiivsusest - kui minu mehel tuleb tänaval tahtmine mulle musi anda, siis ma muutun kohe häbelikuks, et kõik nüüd vaatavad. Muidugi ma saan oma musi ja annan vastu kah ja ei vaata siin Ameerikas keegi paha pilguga, aga mul ikka mingi tõrka nagu ees. Võiks ju olukorda nautida, aga miski tundmatu nähtus ei lase. Jah, mu lapsepõlvekodus ema ja isa teineteisel kätt ei hoidnud, rääkimata laste nähes suudlemisest. Ja siiamaani on ema avaliku tunnete näitamise vastu. Aga ma pole ju ometi minu ema :) Ehh, küll läheb üle.

 
27 detsember, 2006 22:13, Anonymous Anonüümne ütles...

kliki selle oranzi küsimärgi peale, seal seletatakse kuidas sellest lahti saada

 

Postita kommentaar

<< Home