kord ja demokraatia
üks nurjatu siin hakkas avaldama oma arvamust.interjööri kohta.
ja lõpuks minu seljakoti kohta.
ja otse seljakoti peale.
rsk!
ta tänagu oma jumalaid, et olin jõudnud oma lõngad ära hajutada!
nii demokraat ma nüüd ka ei ole, et sellist asja taluda.
nurjatu sai eile jupikese lühemaks tehtud. sabaalusemast otsast.
veterinaari lahke abiga jäi tema nimelt oma keradest ilma.
olukorra normaliseerimiseks.
ja ülejäänutele õpetuseks.
nüüd peaks mõnda aega jälle kord majas püsima.
mees viis kassi kliinikusse ja pidi lõuna ajal ta sealt ära tooma.
kassikesel mingi sisemine viga ka, ma kartsin, et äkki ta ei ela narkoosi üle.
ootan ja ootan, meest ei kuskil, kassi ka mitte.
mehele helistada ka ei julgend, äkki kass surnd :-(
no mul oli suurem viha seljakoti ja muu pärast juba üle läinud.
kurb ja kahju juba.
lõpuks siiski helistasin mehele, ta puhta ära unustanud, et kass kliinikus.
tõi siis kassi ikka koju tagasi.
kass oli narkoosist päris haige, tuterdas nagu joodik ning magas kaua ja pikalt.
täna on ta juba kõbusam, leebe ja nurub natuke silitamistki.
kirjutas ematehnik @ 16:28
1 lisas:
mina kutsun ka oma kassi nurrloomaks. opi tegime talle juba paar aastat tagasi, kui poegadest siiber sai. oli kah teine narkoosist toibudes nii nõder, et oleks äärepealt trepist alla kukkunud. aga paari päevaga oli endine jälle, ja nüüdki, ainult et poegi pole enam.
Postita kommentaar
<< Home