ematehniku asjatamised

lollid mõtted ei hüüa tulles

tänane loll mõte oli oma lõngad ära kaaluda.
tulemuseks on pisut üle 15 kilo.
juhul, kui ma kõik oma hajutatud varud üles leidsin.

lõngavarusid peab hajutama, kui peremeesloom neid kõiki koos peaks nägema, tekiks tal ilmselt ebamugavaid küsimusi, millele ma vastata ei oska.

loodan sellele, et meestel see detailide märkamine on pisut komplitseeritud, nad nagu rohkem "suurt pilti" näevad.
või vähemalt minu oma on sellise nägemisega.
kui kusagil on rohkem kui kolm asja, siis ta ei leia nende hulgast vajalikku üles.
kummalisel kombel ei avaldu see kummaline nägemispuue tal kunagi, kui ta oma juhtmejuppide ja dioodide vahelt midagi otsib. samas ei suuda ta leida kapi pealt nuga, sest seal on veel kandik, kruus, suhkrutoos ja käärid.
vastuoluline värk, aga sellel on muidugi omad head kõljed.

kõige arhailisem lõngade hoiustamise meetod on kuhi.
inimkonna arenedes tekkisid kapid.
paraku on kapid enamasti halva konstruktsiooniga. erinevalt kuhjast, mis teadupärast mahutab lõpmatu hulga lõnga, tekib kapi puhul ruumipuudus.
kapp muidugi üritab laieneda, uste iseenesliku avanemise teel.
misläbi tekib uuesti see arhailine kuhi.
ilmselt ongi kuhi lõnga loomulik olek, miks muidu lõng igal võimalusel kuhjub?

kasutasin MägiAivari meetodit ja sidusin kapiuksed traadiga kokku. noh, et vältida lapse+kasside ja lõngade segunemist. ei taha nagu mehele põhjendama ka hakata, miks peaks kapile luku panema.
parem vältida ebamugavaid küsimusi.

tõin humanast ühe täistopitava eluka.
suurepärane elukas, kirgas roheline ja ei paku kellelegi mingit huvi.
see tähendab, et tema sisse peidetud lõngavarusid ei ähvarda retsimine.
kuus kilo lõnga kadus momendiga vaateväljast ja sinna mahub veelgi.



eriti teretulnud on kõik kommentaarid, et mul on häbiväärselt vähe lõnga.
saan neid ehk eneseõigustamisel kasutada. :-D

kirjutas ematehnik @ 14:29