miks ma enam kunagi petuuniaid ei kasvata:
kunagi olid Estonia teatri juures kenad lillekastid: heleroosad petuuniad, ümbritsetud õrna kipslillevahuga.nii kaunis ja kunstipärane!
kuna mul endal mingit kunsti- ega muidu maitset ei ole, arvasin heaks selle järgi teha.
mamma (mu ämm) lubas mulle kipslille anda, jäid veel petuuniad hankida.
leidsin neti seemnepoest suurepärase petuuniasordi, õrnroosa, just selline, nagu vaja.
nimigi oli tal õrn: "roosa taevas".
valmistasin külvikasti ilusti ette, külvasin seemned (300 tk) kasti ja ajasin neile õrnalt mulla peale. hoole ja armastusega.
siis tekkis kahtlus.
uurisin netist- ongi nii: petuunia seemneid ei pea katma, need külvatakse otse pinnasele. valgusidanevad või miskit sellist.
et minu ilus roosa taevalik unistus hukka ei läheks, võtsin teelusika ja keerasin ettevaatlikult pealmise mullakihi tagurpidi. need seemned on nii pagana väiksed, et näha polnud seal enam midagi, toimetasin tunde järgi.
uskumatu küll, aga nad idanesid!
kõik kolmsada tükki!
õrnakesed, nagu nad olid, ei julenud ma neid kuidagi ühekaupa ümber istutama hakata. sõna "pikeerimine" seondub mul pigem sõjalennundusega. nii pisikeste lillepoegade jaoks on see selgelt liiga karm.
panin pottidele mulda põhja, haukasin pannilabida abil istutuskastist sobivas mõõdus pundid ja tõstsin need pottidesse ringi.
polnud neil häda midagi, kasvasid kenasti edasi.
nii nad muudkui kasvasid ja kasvasid, mulle tundus asi kuidagi kummaline.
kõik petuuniad, mida ma näinud olin, olid sellised umbes 25 cm kõrged. minu omad aga kippusid poolemeetristeks.
siis hakkasid nad õitsema.
kõik see kolmsada taime kasvatas endale õied peale.
aga need õied, need ei olnud sellised õrnroosad...
need olid rediseroosad.
(see on üks värvidest, mis mulle kohe eriti ei meeldi.)
need neetud petuuniad olid räigelt rediseroosad,
kogu mu rõdu oli rediseroosa!
alatuse seadus:
sellepärast nad peale külvi läbisonkimist ellu jäidki.
oleks nad pakil lubatud värvi olnud, oleks raudselt ära surnud!
mina rohkem petuuniatega ei mängi!
kirjutas ematehnik @ 02:12
2 lisas:
petuunia on üpris vähenõudlik ja lollikindel taim. osta turult paar õitsvat taime, siis näed kohe, mis värvi on, ja õiteilu sügiseni tagatud.
selle taimede ostmisega on nüansid :-)
seemned on enamasti sellised pisikesed, mõõtmetelt kvalifitseeruvad rohkem prügi nimetuse alla.
ise mingist prügist taim kasvatada pakub mulle mingit ebatervet eneseteostusrõõmu.
neist rediseroosadest petuuniatest sain ma kestva psühhotrauma, mulle ei meeldi petuuniad enam üldse :-D
Postita kommentaar
<< Home