roosa!
keilas rõõmu kaubamajas(mis tuleks vist ümber nimetada
kõhkluste kaubamajaks)
oli müügil roosa fotokott.
kohe ikka täitsa roosa.
roosa?
roosa!
ja fotokott!
võeh.
no ma pole üldse mingi tibitüüp.
ja roosa pole ka mingi värv fotokoti jaoks.
absoluutselt.
kogu selle absurdsuse tõttu
tekitab see roosa fotokott siiski kahtlusi.
sest kui miski on nii absurdne,
siis see tundub juba hea...
tegelt mul on samasugune roheline fotokott.
ja see on mulle juba väike...
nii et jääb ära.
aga pean tunnistama, et kõhklusi tekkis...
* * *
roosal värvil on omad eelised:
roosad asjad ei kao nii kergesti ära.
ükski enesest lugupidav mees
ei kasutaks
roosat tulemasinat,
roosat mõõdulinti,
roosat nuga...
mistõttu ei "kaoks" need asjad nii kergesti.
nuga mul juba "kadus" ära.
mispeale ma kurjalt urisesin
midagi noa sissevehkija kopsudest.
(neerud võivad rännata.
sellist nagunii ei taba...)
no seepeale leidsid kallid kolleegid
mu teibilõikamise pussi üles.
nii 50km kadumiskohast eemal.
tore on.
ainult et enne oli ta musta peaga,
nüüd on millegipärast sinisega.
aga hea, et ikka üles leiti.
Sildid: hullumaja puhvet, tibide raskest elust
kirjutas ematehnik @ 00:00
0 lisas:
Postita kommentaar
<< Home