ematehniku asjatamised

ja ikkagi ostsin ma telefoni selle värvi pärast :-D

telefoniostmist ei andnud enam edasi lükata,
vana oli omandanud perenaise iseloomu
ja üritas igal võimalusel bitchida.

otsisin siis netist mingi sobiliku välja.
sony ericsson, K660i.
must ja natuke tumepunast ka.
näppisin teda poes,
no vale on!
liiga suur
ja liiga läikiv.
uurisin mingit teist ka,
see istus kätte hästi,
aga tal polnud neid väheseid värve ja vilesid,
mida ma arvasin vajalikuks.
jäi ostmata.

kui järgmisel päeval ostma läksin
(et äkki tunnen ikkagi õige ära),
siis seal seda 660-i enam polnud.

see on alati nii,
et kui ma ükskord oma kahtlustest võitu saan,
on parem kraam juba otsas.


täna toidupoe kassasabas avastasin,
et seal on veel üks telefonipood!
ma ei mäleta,
et selles kohas enne üldse midagi oleks olnud???

läksin siis ajaviiteks vaatama,
äkki on maailmas veel mõni meeldiv telefon...
müüja üritas abi pakkuda,
maitahtnud ka ebasõbralik olla,
las ta siis näitab mulle.
sedasama 660-i.
pealegi oli mul selle kohta veel küsimusi tekkinud.

võtab tema kapist karbi,
urgitseb lahti
ja lausub
äärmiselt vabandava tooniga:
"kahjuks meil ei ole seda värvi,
nagu see mulaaž seal vitriinis on."
pole midagi, leidsin ma.
(ma ju nagunii alles kahtlen ja ainult vaatan...)

ja kui tema siis selle karbi lahti koukis,
kadusid absoluutselt kõik minu kahtlused :-)
kui üks telefon on selline
sooja tooniga pärlmuttervalge,
laimiroheliste detailidega-
no mille üle siin veel kahelda???
ei olnud tema enam
ei liiga suur
ega liiga läikiv :-D

ma nüüd kohe ei teagi,
mida homme selga panna...
...et ikka telefoniga sobiks ;-)

Sildid: tibide raskest elust

kirjutas ematehnik @ 02:02