ematehniku asjatamised

koht, mille nime ei öelda...

jah, ikkagi käisin seal.
kohas, mille nime ei öelda.
ajastasin nii, et sulgemiseni jäi vaid pool tundi.
ja põnn oli ka kaasas.
ei! impulssostudele.
läks õnneks,
vaid peotäis pärleid,
ei juppigi lõnga
minu pensionisambasse.



ostsin Koduekstrast ühed lõikenäpitsad ka,
hästi väiksed on,
paras käekotis kanda.
lappasin terve hulga läbi,
enne kui ühed enam-vähem normaalsed leidsin.

senini kasutasin isatehniku omi,
aga tal on neid vahel endal ka vaja...
ja siis ma pean neid taga otsima.
ja südametunnistus (või selle jäätmed)
ei luba väga lärmi ka teha,
et JÄLLE on mu näpitsad ära viidud...

nüüd on mul omad,
naistekad.
ja hoidku nad oma kõrvad,
kui need peaks haihtuma.

Sildid: pärlid

kirjutas ematehnik @ 17:02