28 veebruar 2008

nikotiiniplaastrid on nagu videolaenutus

et ikka need nikotiiniplaastrid...
no need on nagu videolaenutus.
mulle kohe täitsa meeldib.

üleeile nägin unes,
et olin oma lapsepõlve väikelinnas,
mingitel kaitseliidu manöövritel.

olin oma sportliku väljanägemisega autoga
kaevunud linnakese keskkooli taha maasse.
idee poolest oli seal vanasti staadion,
no ju siis enam ei ole,
kui mu auto ilusti akendeni mudas oli.
istusingi oma autos
ja varitsesin vaenlast.
ja täiendasin laskemoonavarusid.
mul nimelt oli püss ka,
mingi igavest pikk relv,
mahtus hädavaevu tagaistmele ära.
bazooka?

aga laskemoonaga oli kuidagi kitsas,
igatahes tegin ma ise padruneid
(või mis iganes moodi neid siis nimetada).
padrunikestadeks olid vanad plastikust lehmasüstlad.
suured ja jämedad.
toppisin neisse mingeid teravaservalisi plastikutükke sisse.

võeh, maütlen.

eilse öö veetsin spa-s.
rootsi laud oli
ja mullivannis käisin.
imelik vann oli,
ma mahtusin sinna vaid kükitama.
ega see vannituba ka teabmis suur olnud,
nii 60 x 60 cm.
riietumine oli pisut komplitseeritud...

selle vanniga oli karm kord,
täpselt kaheksa minutit
oligi mulle vanniaega ette nähtud.
ja kui see aeg siis täis sai,
jooksis vesi automaatselt vannist välja.
nagu mingi solaarium,
ei ole siin midagi kauem lebotamist!
miski tädi ilmus seina seest
ja kamandas mu kiirelt minekule.

ahjaa, spas käisin ma Marjustiniga.
just, Marju Lauristiniga.
me isegi vestlesime.
äärmiselt huvitav oli.
ainult et Lauristin oli kuidagi väike.
no umbes meetripikkune.
aga sest polnud kedagist,
ta oli tõesti vahva.

ilmselt oligi see mingi säästuspa:
vann oli väike,
kaua olla ei tohtinud,
ja Lauristin oli ju ka väike...

äkki on häda selles,
et ma panin vaid pool plaastrit peale.
oleks terve pannud,
oleks ikka korralik vann
ja elusuuruses Lauristin olnud...

Sildid:







0 lisas:

Postita kommentaar

<< Home