24 veebruar 2008

miks nii raske öelda on...

maailm tõmbub koomale.
või midagi sellist.

nii raske on öelda kellelegi,
et ta on sulle vägagi oluline.

ikka pelgad,
et see on kuidagi pealetükkiv,
et keda see huvitab...

või kardad halvemal juhul
lihtsalt vastu nina saada.
nii jääbki ütlemata.
enamasti.

jääb ütlemata isegi siis,
kui aimad,
et teine võib neid su sõnu
natuke lausa vajada.
äkki aimad valesti...


maailm tõmbub koomale.
olulised inimesed eemalduvad,
hingelähedased blogid
lähevad lukku...
huhh,
ega see ei meeldi mulle ikka küll.

võtsin end kokku
ja kirjutasin,
et ta on mulle tähtis ja oluline.
et tahaksin teda ikka edasi lugeda...

ei,
see "send"-nupu vajutamine
ei olnudki väga hull.

mõned kirjad peaks veel kirjutama.
...et ma tean, mida sa tunned
ja nii edasi...

Sildid:







2 lisas:

24 veebruar, 2008 12:10, Blogger isemõtleja ütles...

On. Raske taoline parooli küsimine.
Karta on, et mul jääb kah küsimata.
Ühte küsisin ümber nurga, pakuti.

 
24 veebruar, 2008 13:24, Blogger ematehnik ütles...

"Aga loomulikult",
oli mul hommikul vastus postkastis.
tasus proovida,
täna on juba natuke parem päev :)

 

Postita kommentaar

<< Home