pildistamine on endiselt depresseeriv.
savimätsimine õnneks mitte.
nejapäeval läks mul hääl ära.
lõppvalus oli rääkida.
noogutav ja viiplev müügimees :-D
"tumm leilis".
kui tundsin, et ka palavik hakkab tekkima,
esinesin bossile paberkandjal avaldisega,
et nüüd niiviisi
ja lähen koju
ja homme ei tule.
vist läks õnneks,
täna on juba päris normaalne enesetunne.
gunzti kah:
kõrvarõngad, mille parim osa on nimi
"Apache inside"
mul polnud siis heledaid konkse,
nüüd peaks konksud ära vahetama...
_________________________________
õpetasin põnni arvutihiirt kasutama.
nüüd valib ja käivitab omale ise
lastekas.ee-st multikaid.
kirjutas ematehnik @ 21:43
2 lisas:
Vada mina lähen praegu lolliks, ma ei ole eriti igasuguste kellade kaelariputamise tüüpi, aga mõnda Sinu keed kaedes (näiteks see kreemikas) tahaksin ikka kordades suurem harakas olla küll.
Püüan piltidest noosi täis saada ja võin ise pildistama tulla :)
aitäh heade sõnade eest, aga ära sa praegu veel lolliks mine :-)
oota, pärast lähme koos.
Postita kommentaar
<< Home