ematehniku asjatamised

teevad päeva põnevaks

üks õhtu, kui töölt koju saabusin,
oli meie paneelika ette
rändstripparite trupp pidama jäänud.
ja mitte lihtsalt stripparite,
mees-stripparite!
vau, eksole.
ega nad teabmis kompud poisid olnud,
mitte kõige klanitumad,
teises või kolmandaski nooruses,
karvased ja õllekõhuga,
aga noh,
senini siiski parim esitus.
(varem pole meil maja ees keegi riidest lahti võtnud).
show oli industriaalstiilis,
teemaks töötunkedest vabanemine.
koreograafiline osa sisaldas
põhiliselt hüppeid ühel jalal.

mu mees ütles,
et need ei ole mingid meesrändstripparid.
need on hoopis poola ehitajad.

olgu või ehitajad,
igatahes oli huvitav vaadata,
kas tema saab oma jala tunkedest kätte
või lartsatab ta sinnasamasse lompi maoli maha.
(ei lartsatanud.)

* * *

eile tööle sõites
paarutas meie ees üks rekka.
uljas juht oli,
kurvid käisid päris lennuka kaarega.

kuni ühe järgneva kurvi peal
irdusid
selle rekka küljest
kauss, pott ja poti kaas.
täitsa tavalised köögiriistad,
roostevabad.
tavaline keedupott ja kaas.
ja roostevaba kauss.

viletsa aerodünaamika tõttu
maandus mainitud inventar
kolinaga sealsamas teepervel.
jumaltänatud.
pisut jama
oleks oma auto esiklaasi purunemist põhjendada
kokkupõrkega
lendava taldriku/kausi/kastruliga.

maitea, kuidas need asjad said rekkka küljest ära pudeneda.
võibolla oli rekkamees hommikul
need potid-värgid kuhugi valesse kohta unustanud.

ahjaa,
vähemalt sellel haagisel
oli poola number.

et jah,
ei saa kurta.
mu meelest muudavad poolakad
päeva märksa põnevamaks.
mhmh.

Sildid: elu

kirjutas ematehnik @ 10:57