ma nägin sind täna!
ma vist nägin sind täna,poole kuue paiku,
nurgapealses poes.
kassasabas.
maksid kaardiga.
sul on ilusad väiksed käed.
kummaline tunne.
tõenäoliselt pole ma sind kunagi näinud.
võibolla see polnudki sina.
nomaitea,
ega ma nüüd nii veidrik ka ei ole,
et astun ligi
ja küsin,
kas sina oled sina...
et sulle öelda:
mulle hullupööra meeldib,
kuidas sa kirjutad.
ja et su blogi lugemine
on hingele hea.
või midagi sellist.
mismoodi sa lähed
ja ütled
pealtnäha (?)
võõrale inimesele
selliseid asju?
(inimene, keda sa kunagi näinud ei ole,
on ju pealtnäha võõras, eksole.
olgugi, et sa oled teda lugenud nii kaua,
et ta tundub juba täitsa oma.
jajah,
virtuaalmaailma kõrvalnähud...
pealtnäha võõras
võib olla seestnäha oma.)
tegelt oleks tahtnud öelda küll.
aga ma ju ei tea,
kas sulle meeldiks,
kui ma su ära tunnen.
kui see üldse olid sina...
ja ometi ütleb mu sisetunne
(mis on vanaks jäänud ja lobisema hakanud),
et olid sina jah.
kellel see veel võiks olla
sõbra jäljed selja peal...
olid ju sina?
mh?
kirjutas ematehnik @ 18:00
2 lisas:
Punastamise koht :)
Järgmine kord vaatan nurgapealses poes paremini ringi, äkki kellelgi paistab taskust tester välja samahästi kui mu seljal on näha käpajäljed.
Siis saab järgmisel korral koos ühe kohvi teha, rohke piimavahuga.
:)
näädsanüüd :-)
kas nüüd oleks aus hakata testrit taskus kandma? jummelküll, see ju sihuke kobakas!
(hea, et ma kontrabassimängija ei ole :-D)
eks ma teinekord astun siis ligi. kui julgus üle ei lähe.
Postita kommentaar
<< Home