05 november 2006

rohelised küsimused

mõnel päeval oli ikka eriti jama ilm.
tugev tuul ja lörts. külm ja märg.
vaja on riideid, mis ihu kuiva hoiaks.

mis on rohelisem:
kas kanda naturaalsest nahast riideid,
või mingist spetsiaaltöötlusega kangast?


ma ei tea, millise looma nahast on tehtud mu tagi ja nahkpüksid.
hunt ja rebane need vist ikka ei olnud.
vast mõni rohusööja või siga.
loodetavasti läks ka selle looma nahaalune osa inimeste söögilauale.
(rebaseid-naaritsaid ja muid selliseid loomi,
keda on tapetud vaid nende naha kasutamiseks,
ma ei kanna.)

millest tehakse neid ilmakindlaid kangaid?
millega neid töödeldakse?
ma kahtlustan, et selle taga on nafta.

mis on siis rohelisem,
kas tappa loom, süüa ta liha ja kanda ta nahka,
või riietuda naftasse?
loomad on ju taastuv ressurss?


teine nüanss:
mu nahkriiete korrashoiuks
kulub tunduvalt vähem vett ja keemiat
kui kangast õmmeldud rõivastele kuluks.
triikrauda ei tarbi nemad kohe üldse.

kas kokkuhoitud nafta, põlevkivi, puhas vesi ja pesuained
vähendavad looma tapmise süüd?

liha söömisest ei saa ma loobuda.
vähemalt mitte meie kliimavööndis.
st. loom tuleks tappa nagunii...

kas nahkrõivaste kandmine on natukenegi roheline
või pole ta seda mitte?

* * *

roheline on kanda naturaalsest materjalist rõivaid,
puuvill, vill, lina...
et siis ei kuluks rõivaste tootmiseks naftat...

aga neid rõivaid peab tihti triikima.
(ühiskond ei aktsepteeri väga triikimata olekut.)
triikimine pole kohe üldse roheline ettevõtmine.
kuni me ei kasuta puupliidi sütega töötavat pressrauda.

mis on siis rohelisem:
kulutada kord ports naftat vajaliku vähekortsuva kanga tootmiseks
või kulutada igal selle rõiva triikimisel kuhjake põlevkivi
ja saastada keskkonda...

jajah, ihusõbralikum on kanda naturaalseid materjale.
aga kui see ihusõbralikkus kõrvale jätta?

kas me mõnikord ei kuluta oma roheliste eelistustega
hoopis rohkem taastumatuid ressursse
kui mitteroheline olles?


...
mõeldes Epu esitatud küsimustele...






5 lisas:

05 november, 2006 20:09, Blogger Thredahlia ütles...

Vähe sellest, et kunstnahka enamasti taastumatust fossiilsest maavarast (naftast) tehakse - kui kaua see veel looduses laguneb, terve igaviku. Ja sooja nad ka ei pea - tahaks näha PETA tegelasi laplastele selgitamas, et nad naturaalse soojapidava naha asemel kunstnahka kandma peaks hakkama.
Rääkimata sellest, et naturaalne materjal on pea alati nahale ja hingamisteedele sõbralikum, kui sünteetiline.

Ja lehmade, lammaste ning sigade naha mittekasutamine on ju puhas raiskamine. Toiduks tapetav loom tuleks ikka võimalikult 100% ära kasutada ja pigem peaks sellist käitumist propageerima, mitte selle vastu võitlema. Karusloomakasvatused ja sealsed loomade tingimused on omaette teema.

Äärmused ei ole enamasti positiivsed - tõde (optimum) jääb alati kuskile kahe äärmuse vahele. Kahjuks ei ole inimesed objektiivse vaate kujundamiseks alati piisavalt haritud :(

 
05 november, 2006 21:42, Anonymous Anonüümne ütles...

Aga kas nahkrõivad ei käi *keemilises* puhastuses ? (Võib olla, et ilmtingimata ei käi kah, ma tõesõna siirast teabeihast küsin.)

 
05 november, 2006 22:05, Blogger ematehnik ütles...

ma ei tea keemilisest midagi, pole senini vaja olnud.
tõmban vajadusel niiske lapiga üle ja valmis. tavaline nahk ju.
pööratud nahk vajab küll erihooldust...

 
06 november, 2006 14:43, Anonymous Anonüümne ütles...

Kui liha saamise tarbeks loom nagunii maha notitakse, siis on kõige muu (nahk sealhulgas) kasutamine ju väga roheline. Täpselt raamatu nime ei mäleta, aga vanasti ilmus pisikestes köidetes igasuguste rahvaste muinasjutte. Põhja-Ameerika indiaanlaste lood sealhulgas. Ja seal vist rääkis üks lugu, kuidas kalast (või oli see mõni muu elukas) kõik tuli korralikult ära kasutada. Kui ei kasutanud, läks haprasti.
Ma söön ka liha. No pole miskit teha. Lihtsalt seda ei kulu nii palju kui "keskmisel eestlasel". Kuid mulle ei meeldi absoluutselt liha raiskamine. Mul on mitu tuttavat-sugulast, kes ostavad aeg-ajalt paraja portsu söögikraami kokku. Mõistlik, kuna siis ei pea sageli mõningaid asju ostma. Aga neil juhtub suht sageli ka seda, et osa kokkutassitust läheb raisku. Liha ka muide. Siis nad viskavad selle ära ja ongi vsjoo. Kõik. Loom elas oma närust lihalooma elu selleks, et tema jäänused lihtsalt ära visataks. Vat see ajab tõesti vihale. Ei pea olema budist ja sipelgaid hellalt oma teelt eemale peletama, aga võiks olla tillukenegi respekt söödava vastu. Ja nende vastu, kes hukkusid meie lihahimu nimel (võeehh, kui pateetiline).

 
07 november, 2006 23:12, Blogger hiiutar ütles...

puuvill küll keskkonnasõbralik materjal pole, pigem üks keskkonnavaenulikumaid. Puuvilla tootmiseks kulub ohjeldamatult vett. Enamasti piirkondades, kus seda mitte liiga palju pole. Selle puuvilla nahka see Araali meri ilmselt läkski.

 

Postita kommentaar

<< Home