jälle pahasti
mõned päevad tagasi oli uudis,et Pärnu Uue Kunsti Muuseumis sündis beebi.
emal-lapsel kõik hästi,
palju õnne perele!
aga see ei tundu enam üldse tore,
et sünnituse vastu võtnud kiirabibrigaadi õde Marika Puusild
SL Õhtulehe ajakirjanikule lahkesti
sünnituse käigu kohta infot jagab.
mida on mingil kiirabiõel asja seletada,
kuidas sünnitajale lahklihalõige tehti?
patsiendi tervise kohta käivaid andmeid
ei peaks nagu kolmandatele isikutelegi avaldama,
ammugi siis veel ajakirjanduse abil tervele vabariigile...
või küsiti sünnitajalt selleks eelnevalt nõusolek?
ja tema oligi kohe lahkesti nõus?
ma kujutan ette küll,
kui adekvaatne võib olla
üks värskelt sünnitanud naine.
eriti, kui ta nii ekstreemsetes oludes sünnitas.
nii et isegi kui ta oli nõus,
et kiirabiõde tema kohta meditsiinilist infot jagab,
ei peaks seda nõusolekut väga tõsiselt võtma.
________________________________________
pagana jama ikka küll.
nüüd tuleb kiirabi kutsudes veel sellega ka arvestada,
et kui keegi sealt brigaadist
tahab "kangelasena" ajalehte sattuda,
siis saab kenasti küsiv ajakirjanik temalt
sinu tervisliku seisukorra
ja läbi viidud manipulatsioonide kohta kogu info.
kirjutas ematehnik @ 22:19
8 lisas:
mina jälle mõtlesin, et miks see lõige niiväga vajalik oli, kui sünnitus nii kiire oli?
aga üsna nõme jah, et niimoodi lehes kirjutatakse...et med.töötaja sellist asja ajakirjanikule räägib.
Anu, selle kohta on lõpp erinevaid seisukohti, et mis paraneb kergemini, kas rebend või lõige. Võib muidugi arvata, mille poolt on üks keskmine Pärnu med-õde.
Mind ajas selle uudise kajastamise juures naerma suur üllatumine stiilis: mõelda ometi, naine sünnitas Pärnu Uue Kunsti Muuseumis lapse ja mõlemad on ometigi elu ja tervise juures. Ok, kunstimuuseumi tualett on küll väheke ebatavaline koht sünniks, aga ajakirjanike arusaam, mille kohaselt ainult haiglaseinte vahel toimunud sünnitused lõppevad ainult edukalt, on ka jabur.
Med-õe liiga suur suu vajaks omaette protsessi, aga tõenäoliselt on vastne ema liialt hõivatud. Niiet kõik oleks nagu kombes.
Krista, see rebendite teema oli vähemalt nii paar aastat tagasi ka Perekoolis väga aktuaalne:) Nüüd ma pole seal ammu käinud, ei tea, äkki on siiani. Isiklikult olen loomulike rebendite pooldaja:)Mitte, et ma seda meditsiiniõde nüüd niiväga hukka mõistaks, lõpeks on ta ikkagi meedik ja mina mitte.
Sünnitaja adekvaatsusest-mu sugulane sünnitas kaksikud, mõlemad normaalkaalus üle 3-kilosed ilusad lapsed. Teda lõigati-õmmeldi ka natuke ja kui õde talle siis teatas, et "me siin natuke õmblesime", siis noor ema küsis "kas on sirge õmblus".
reede, see kõlab, nagu oleks su sugulane rätsep :-)
mul esines ka prof.kretinismi: sünnitustoas on hapnikutorud seinal.
miks ei ole torul manomeetrit? kuidas nad siis teavad, et seal üldse survet on? aravad jah, et annavad sulle hapnikku, aga tegelt ei saa sa midagi ja nad ei teagi seda. seal võiks ikka manomeeter olla! :-)
"... Nüüd ma pole seal ammu käinud, ei tea, äkki on siiani. Isiklikult olen loomulike rebendite pooldaja:)"
No täpselt sama lugu siin. Kusjuures selline tunne on, et kui kunagi peaks hakkama teist last ootama, siis ega enam ei kipu ka sinna. Kusjuures mind ei häiri ka eriti selle naise kui meediku käitumine (iga sünnitus on erinev ja no äkki siis oli vaja ikkagi), pigem häiris tema nigel arusaam delikaatsusest ja austusest sünnitaja vastu.
"Sirge õmblus" - :)
Ematehnik, kas olid hapnikutorud? Ma mõtlesin hoopis, et NO2.. Kuigi, manomeeter võib ikka vajalik olla;)
tegelikult oli seal kaks paralleelset toru. ju siis hapnik ja naerugaas.
ma väga pikalt ei juurelnud selle üle, oli pisut muud ja pakilisemat tegemist ;-)
;-)
Postita kommentaar
<< Home