viska uppujale kivi!
Päevaleht kirjutab:Pressinõukogu arutas eelmisel nädalal Raimo Reesti ja Herkki Liivamaa kaebust Postimehe peale. Kaebajad leidsid, et nende nimede avaldamine lehes oli
põhjendamata ning põhjustas mõlemale kannatusi nii tööl kui ka eraelus.
17. augustil 2006 avaldatud artikkel „Palgamõrvar südamesõbranna tapmiseks?” kirjeldab Harju maakohtus toimunud kriminaalprotsessi...
Kaebuse esitanud mehed olid kohtus tunnistajate rollis.
Pressinõukogu leiab, et täisnimede avaldamine ei saanud kuidagi tekitada põhjendamatuid kannatusi,
sest mehed olid avalikul kohtuistungil tunnistaja rollis
ning hoidsid ära mõrva.
Pressinõukogu leiab, et antud artiklis avaldatut oli vaja avalikkusel teada,
samuti olid avalikkuse jaoks olulised protsessis osalejate nimed.
* * *
vot nii.
oleks mehed aidanud kurjategijatel ohvri maha lüüa,
oleks neil olnud igasugused kurjategijatele mõeldud õigused.
nagu ikka, "36-aastane Robert ja 38-aastane Mati, nimed muudetud."
nüüd aga ei ole neil mingeid õigusi reguleerida oma nime kasutamist.
kindlasti pole pressinõukogu asi otsustada,
kas inimesele valmistab ebamugavust (kannatusi) tema nime avalikustamine.
kõik inimesed nimelt ei roni rind õieli meediasse,
mõni eelistab oma elu vaikselt ja ilma liigse tähelepanuta elada.
Postimehe kirjatsurad oleks võinud meestelt küsida,
kas nood üldse on huvitatud oma nime avalikustamisest.
aga ei,
küll ajakirjanikud teavad paremini,
kuidas sina end uhkelt tundma pead,
kui nemad suvatsevad su nime lehte panna.
isegi (või eriti) siis,
kui sa oled positiivne kangelane,
ei ole sul õigust
liigse tähelepanu eest varjuda.
siit moraal:
kui sa ei taha oma nime ajalehest lugeda
(näiteks lihtsalt tagasihoidlikkuse tõttu),
kui näed uppujat- ära ulata kätt, viska talle kivi.
muidu saad veel soovimatult kuulsaks.
kirjutas ematehnik @ 16:12
6 lisas:
oot, aga ma ei taipa, milliseid kannatusi see härradele põhjustas?
lugesin ka mainitud artiklit, aga need nimed mulle küll meelde ei jäänud... ei saa öelda, et nad nüüd soovimatult sama kuulsad oleks, kui nt. liis lass vm valveglamuuritarid.
draakon,
lihtsalt siia sattunu
vaata, draakon, peale sinu ja minu, kes me neid mehi ei tunne, on kindlasti ka inimesi, kes neid mehi tunnevad. väiksemas kogukonas võivad tekkinud ebaterve uudishimu + kuulujutud hakata häirima küll.
mina ei ole näiteks huvitatud sellest, et mingid inimesed (loe: klatšimoorid), kes mind või mu pereliikmeid kunagi on tundnud, saaksid võimaluse diskuteerida, miks ja kuidas ma kellegi tapmises ei osalenud.
aja möödudes ununeb neil põhipoint üldse ära, jääb vaid info, et ma olin mingi tapmisega seotud.
külaühiskonna "rõõmud".
tänan, ma tõesti ei ole huvitatud sedasorti asjadest.
vabanda, et ma su blogis üldse kommenteerin, aga ilmselt ajendas mind sõna võtma asjaolu, et samal teemal on kunagi kirjutanud kaja.
http://kaja.ekstreem.ee/?ID=1495&s=com
aga ikkagi, mina ei näe midagi häbiväärset mõne paha sündmuse tunnistajaks sattumises.
selle kõrval, kuidas paljud inimesed suure hoolega endale marki teevad ja ikkagi ühiskonna silmis teatud heakskiitu pälvivad, on see minu silmis väga väike asi.
kommenteeri aga, kingadraakon, selleks see võimalus ju siin ongi.
inimesel peaks olema õigus endal otsustada, kus ja millega seotuna tema nimi avalikult kirjas on.
kui oletatava kurjategija nimi on avaldamise eest kaitstud, siis olgu ka mittekurjategijal sama õigus jääda avalikult tuvastamata.
selline põhimõtteline värk.
kolmandate isikute nägemus avalikustamise võimaliku häbiväärsuse kohta ei peaks antud juhul üldse argument olema.
inimesed on erinevad. üks annaks või hinge, et kroonikasse pääseda.
teine teeks kõik, et sinna mitte sattuda, tema jaoks oleks see häbiväärne.
vot nende teiste kaitseks olekski vaja, et inimene saaks oma nime tahtevastast kasutamist pisutki reguleerida.
"kolmandate isikute arvamus", mille põhjal kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad normid, on just oluline!
igaühel meist on oma erisoovid elus, valdav osa meist suudab oma tahtmist vähemalt enda jaoks ka veenvalt põhjendada. ka mõrvar tahab midagi, miks tal on mõrv vaja sooritada.
ok, see näide on liialdus, aga kuskilt peab minema kokkuleppeline piir, mis on sobiv ja mis mitte, ka avalikustamise küsimustes. sellel tinglikul kokkuleppel põhinebki pressinõukogu otsus.
nagu sinul, on ka minul põhjus, miks see teema mind jäkuvalt huvitab.
sina seisad isiku vabaduse eest ise otsustada. mina olen meediaga seotud inimene ja päris palju kokku puutunud rahvaga, kel nagu mingit põhjust polekski ajakirjandusega vimma kiskuda, oma "kiikse" taga ajada ja kokkuvõttes takistada ajakirjanikul oma töö tegemist, aga ometi suur hulk inimesi teeb seda. kui soovid, võin mõnda näidet ka kirjeldada.
oma kogemuste põhjal seisan mina
ajakirjandusvabaduse eest. selle piiramine võib kokkuvõttes välja viia olukorrani, kus nt. villu reiljan otsustab, et ta ei taha, et maadejagamise-skandaalist temaga seoses kirjutatakse. kas me ei tohiks siis sellest sobingust teada saada?
villu ja co tegude suhtes on olemas avalik huvi. see peaks olema piisav põhjendus, et ka nendepoolse kisa korral ikkagi asju kajastada.
nii et jätame villu ja mõrtsukad kõrvale, selles osas oleme me justkui ühel nõul.
nende konkreetsete meeste puhul oli avalikkuse jaoks oluline see fakt, et tunnistajad A ja B ei soostunud mõrtsukatega koostööd tegema. nende meeste nimede mainimiseks ei olnud tegelikult mingit vajadust.
nagu sa isegi ütlesid- sa ei mäletanud neid nimesid hiljem. avalikkuse huvi nimede osas puudus, meeste endi huvidest sõideti lihtsalt üle.
tegelikult oleks võinud neilt ju küsida? ja keeldumise korral vaid nimetähti kasutada.
milles seisneb see sinu mainitud ajakirjandusega vimma kiskumine? et inimene ei ole huvitatud intervjuust, koostööst, tema isikut puudutava info ajakirjanikule väljastamisest?
miks inimene õigupoolest peaks, kui asi puudutab vaid tema isikut ja tegelik avalik huvi (ma ei pea nüüd silmas kollase ajakirjanduse huvi) puudub?
meie suhtumistes on põhimõtteline erinevus: sina meediaga seotud inimesena vist kaldud nägema inimeses objekti, keda käsitleda ja kelle arvel oma ajakirjandusvabadust realiseerida.
mina olen "inimene tänavalt" ja leian, et inimesed ei eksisteeri mitte selleks, et ajakirjanikel oleks, kellest kirjutada, vaid ajakirjanikud on selleks, et inimestel oleks, mida lugeda.
ju ma olen meediavaenulik.
igatahes arvan ma, et sinu ajakirjandusvabadus lõppeb otsa sealtmaalt, kus algab minu nina. (veelkord: juhul, kui minu isiku vastu puudub reaalne avalik huvi).
aga muidu- ei midagi isiklikku :)
sinuga on huvitav!
Postita kommentaar
<< Home