ematehniku asjatamised

hull värk

toksisin oma arvutit.
ühekorra märkasin, et monitori kohalt on riiulid puudu.
vaid tühjad tüüblid seinas.
pöörasin end, selgus et tuba on päris tühi.
mööblit polnud enam üldse.
ja millegipärast oli kadunud ka värv seintelt.
vaid valged pahteldusjutid.
väga kummaline.
nii ei saa ju olla?
vähemalt varem pole olnud.

siis läks uks lahti,
sisse marsisid mees ja üks suurtest poistest ja veel mingi kari karvaseid.
igaühel mingi mööblitükk näpus.
no selline 20+n aastat vana mööblitükk,
mis seisab koos tugevate rusikahoopide ja püha vaimu jõul.
risu ühesõnaga.
asi selles, et poisi mingitel tuttavatel karvastel polnud oma varandust kuhugi panna
ja niisiis toodi see meie juurde hoiule.
et ruumi ikka jätkuks, veeti meie mööbel
(kaasa arvatud diivan, mis minu istumisega vägade harmooniliselt sobib)
kuhugi minema. garaaži vist.
miks (ja kuidas?) nad värvi seintelt eemaldasid, maitea.

täitsa lõpp!
minu muidu suht laiahaardelisel leksikonil oli vist sanitaarpäev,
vähemalt ei väljastunud sealt ainsatki sõna,
millega kirjeldada
oma suhtumist kogu olukorda.
nii ma siis pobisesingi tühikuid ja reavahetusi,
kätega html-i tagisid juurde viibates.
nii pagana tolerantne ei saa ju olla,
et mingite teretuttavate heaks
omaenese kodu peapeale pöörad!
hullumaja, maütlen!

kogu hoiustatava kolu juurde
kuulus KAKS musta dogi.
no see fakt pani mind muidugi leebuma.
manipulaatorid sellised!
dogidega koos oleks ma vist ka poole trollipargi majutamisega nõus olnud.
tingimusel, et nad elutoapõrandasse kanalit ei tee.

unes,
loomulikult.
neljakümnekraadise palavikuga unes.
väga vinge haigus.


ega te ometi ei arvanud, et kõik see päriselt sai sündida?
1. päriselt ei suuda keegi värvi nii puhtalt seinast maha võtta.
2. on muuga, kuidas on, aga päriselt paneks ma tähele,
kui mu monitori kohalt riiuleid maha võetaks.
3. päriselt peaks siin majas tervet mõistust natuke rohkematesse peadesse jaguma.

kirjutas ematehnik @ 16:23