08 juuli 2006

täna ma arvan nii

Heidi märkas sellist asja, et ma avaldan oma eriarvamusi pigem oma blogis kui teiste blogide kommentaarides.

üks põhjus on tõesti see, et oma blogi on oma territoorium.
blogija, kelle omaga mu arvamus ei kattu, tunneb end siis ehk vähem "rünnatuna".
ma pole selle "oma arvamusega" ta blogisse sisse sõitnud,
ehk ta siis ei tunne, et ma kehtestan tema blogis oma arvamust.
(segane formuleering.)

elu on näidanud, et mõnede inimeste põhimõte on:
"on olemas kaks arvamust: minu arvamus ja vale arvamus!"
sellest need virtuaalsed ja reaalsed kätšid.
püüan vältida halbu tundeid.

need kommentaariaknad on muidugi ka pisikesed nagu lukuauk,
kirjuta siis sellisesse midagi.
eriti, kui su mõtted on sellised suured.
(jajah, ma tean, et mitte suured, vaid laialivalguvad.
väike pai iseenda egole ;P)

no aga nii pole ju ka asjal mõtet, et ütlen lühidalt: mina nii ei arva!
arvamust peaks ikka põhjendama, mingeid mõistlikke ja loogilisi argumente esitama jne.
"mina arvan" ei ole ju argument.
kui ma siis oma arvamust põhjendan, tulebki see nii mahukas,
et tunnen end pärast süüdi teise inimese blogi risustamises.

hmm, kas keegi võiks solvunult mõelda, et näe, tal ei kõlvanud minu blogis kommenteerida?
(ups! see kõik on nii keeruline!
ausalt, ma üldse mitte paha pärast...
olen neis asjus natuke ebapädev:
koputan
ja astun
seinakappi...)

võibolla ma kardan ära hajuda
võõraste blogide kommentaaridesse
ja seepärast kirjutangi oma blogis?

siin ma olen "kõik koos".
minu virtuaalne ja eksponeeritav mina.
heldeke, küll võib ühel inimesel iseendaga tegemist olla!
:D
(brauseriakna paremas ülanurgas on väike ristikene,
sellele klikkimine peaks tüdinuid aitama ;P)






0 lisas:

Postita kommentaar

<< Home