ematehniku asjatamised

kõik on nii keeruline

ma olen verbaalselt täielik katastroof.
öeldud sõnad hakkavad elama mingit oma elu,
moodustavad sõnumeid, mida mul mõtteski polnud.
nad ei tee alati nii, aga mõnikord küll.
ja ma ei tea ette, millal see jälle nii läheb.
väga probleemne asi.

eriti, kui on mõni delikaatsem teema.
kui tahad kellelegi pai teha.
ja siis need sõnad... jälle.
paremal juhul näin ma lihtsalt napakas.
halvemal juhul tunneb teine end häirituna,
justkui oleks teda torutangidega silitada püütud.

targem on selliseid sõnavõtte vältida.
et mitte kogemata haiget teha.

ega kirjalikult asi kergem pole.
kui oled kõik õiged sõnad ritta seadnud
ja sealt kustutanud need,
mis on
liigsed,
sobimatud
või valestimõistetavad.
siis jääb järgi tühi leht.
ohutu ja üheseltmõistetav,
aga tühi.

**************************************************

see eelmine postitus,
see oli üks väike häbelik pai.
adressaat märkimata.

et kui see, kellele mõtlesin, selle leiab,
et kui ta tunneb selle hea olema,
siis on pai kohale jõudnud.

ja kui ta ei leia,
või ei tundu see õige ja hea,
siis ei saa ta häiritud.
adressaat oli ju märkimata.

see pai jõudis kohale :)

kirjutas ematehnik @ 12:16