ematehniku asjatamised

Diisel on tagasi!

õde helistas täna ja ütles, et Diisel on tagasi!

Diisel on kass.
Diiselkass.
selline:



umbes 10 aastat tagasi, ühel pööraselt külmal märtsipäeval ootasime õega Lilles trolli.
korraga ütles keegi "mau!"
pikemalt mõtlemata ütlesin talle "mau?" vastu.
(ma vahel räägin kassidega. ega ma ise aru ei saa, mida ma räägin, aga tundub, et nemad saavad. miks nad muidu siis vastavad?)
vestlus viis selleni, et leheputka alt tuli välja kass.
kui ma pingile istusin, hüppas ta mulle sülle.
tõesti sigakülm päev oli ja kassil oli väga külm.
siis tuli troll.
ega mul pikalt mõtlemiseks aega polnud, kass oli tulnud abi küsima- no kuidas ma saadan ta tagasi sinna putka alla külmetama.
Lille peatus pole üldse ühele kassile turvaline koht, lage väli ja suur sõidutee. saab veel hukka seal.
ühesõnaga kass kaenlasse ja trolliga koju.
vaene loom, ta oli läbikülmunud, nälgnud ja kohutavalt räpane.
söötsin tal kõhu täis, ta hakkas seepeale nurru lööma ja sai omale nime.
sellist häält, nagu tema nurr, teeb ainult diiselmootor.
suur, võimas kass.
pikakarvaline ja käpad laiad nagu alustassid.
selge ju, et Diiselkass.
kui ma teda pesin, voolas ta kasukast midagi, mis meenutas diiselkütte ja tahma segu.
totaalne tehniline mustus.
ei tea, kus ta vaeseke elanud oli.

Diisel elas aastaid meie juures linnas.
küllap talle meeldis, igatahes korteriuksest väljumast ta keeldus.
parem karta, niimoodi võib jälle Lille peatusesse sattuda!

kui halli kassipoja tõime, lapsendas ta selle ja kasvatas üles.
hierarhia oli paigas ja probleeme polnud.
kui aga mu põnn sündis, läks kord käest ära.
põnn oli viimasena tulnud, aga ei olnud millegipärast tähtsusjärjekorras viimasel kohal.
selline asjade kulg Diislile ei meeldinud.
põnni ta hoidis ja valvas, aga kättemaksuks (?) hakkas elamist märgistama.

rääkisin õega.
tema kassid maal olid suht kidura kasvuga ja natuke "tõuparandust" tundus kasuks tulema. et võibolla ei kastreeriks kohe.
nii saigi Diisel maale tõugu parandama komandeeritud.

Diisel võttis seda üritust väga tõsiselt.
tegi pojad ühele kohalikule emakassile.
ja üritas ka rehale (tavaline, rauast, puitvarrega) poegi teha.
reha oli vist pisut frigiidne.
ja poegi ka ei tulnud.
mispeale solvunud Diisel suundus kaugemale, tõelisi emaseid otsima.
ju ta läbi metsa Vadi külla pulma läks,
meie kandi kõutse on seal vahest nähtud.
sügisel ta aga tagasi ei tulnud.

maakasside elu on teistsugune.
vabaduse eest tuleb maksta:
pead oskama hoiduda rebaste ja niidukite eest.
see-eest saad vabalt Vadil pulmas käia.
talvel teadis metsatagune naabritädi rääkida, et tema lakas elab üks suur pruun kass. küllap see Diisel oli.

nüüd on ta siis tagasi.
natuke räsitud ja armiline ning päris näljane.
kükitab vana veoauto all ja sööb konservi.

kirjutas ematehnik @ 13:41