jahu
Heidi blogis on üks teema, kus Signe kommentaar tekitas mul jälle mõtteid.***
Signe kirjutas:
... Mul on olnud ka mõned vastukajad blogis, mis tulnud suht pikaajaliselt tuttavalt (kaunter paljastab) anonüümselt ja mille sisu on pigem: annan piitsa ja meelega valusalt. See on nii kummaline, sest inimene peaks mind läbinisti tundma, teadma tausta ja mõistma. Aga mida pole, on mõistmine.
***
ei tunne ju kumbki teineteist.
üks eeldab, et teine peaks teda tundma ja seetõttu mõistma.
samas ei tunne ta ju toda teist ise ka,
miks muidu see anonüümselt äsamine teda üllatas.
kui palju me üldse üksteist tunneme...
kas ja kui palju saabki tunda.
me ju tsiviliseeritud, kasvatatud, kultuuriga...
mõned meist lihtsalt teavad, et nime kirjutamata jätmine ei tekita tegelikku anonüümsust.
nad ei pruugi sugugi tolerantsemad või empaatilisemad olla.
nad teavad, et neid nähakse ja see hoiab neid hea tooni piires.
(ma ei väida, et mitte keegi pole tolerantne ja empaatiline.
lihtsalt ütlen, et paljud oskavad varjata oma tegelikke mõtteid.)
pole vist mõtet inimestest liiga palju loota.
on nagu on.
mõni lihtsalt ei näita välja.
***
võibolla mõne inimese alateadvus ei lubagi tal mõistev ja empaatiline olla:
kui aktsepteerid teistsugust arvamust,
siis pole ju sinu arvamus enam ainus tõde.
kui pole ainus, siis ei tea ka kindel olla, kas ta üldse tõde on.
niimoodi võib nõrgema vaimse selgrooga inimene jalgealuse kaotada.
hakkab veel kahtlema ja ajab oma maailmapildi segi...
nii hoiabki mingi sisemine kaitsemehhanism teda isegi mõtlemast selle üle,
kas mõni teistsugune arvamus võiks ka õige olla.
nõrgale inimesele on tolerantsus hukutav.
saab talle seda pahaks panna,
kui ta kardab koost laguneda?
__________________________________
kui postituse ajendiks olnud kommentaari oma jutu sisse lisamine pole heade tavadega kooskõlas, siis andke keegi teada.
üksiti seda ka, kuidas siis käituda.
lihtsalt linkida, lootes, et lugeja ise läheb uurima, mis milleni viis?
kirjutas ematehnik @ 10:58
6 lisas:
Su mõttekäik on täitsagi loogiline, ma taipan ainult noogutada :) Eks erinevatel inimestel ole erinevad põhjused anonüümseks jääda. Ei muud, kui tuleb seda aktsepteerida :)
Ma ka püüan nagu Heidigi... Eks see nõuab vahel korralikku enesekontrolli, sest mitte kõike pole lihtne mõista, mõtle nii või naa.
Aga Signe kommentaari sa tsiteerisid vägagi korrektselt ja see ei peaks otseselt millegagi vastuolus käima. Kui just Signe ei paluks seda mitte teha.. :)
Mul pole tsiteerimise vastu midagi. Sinu eelmist kannet lugedes lihtsalt meenus see kunagine seik. Muidu ma ei paanitse halbade kommide peale aga tema komm (ja mõned teisedki temalt) tegi tookord liiga. Tunneme väga-väga kaua ja inimesel lihtsalt on selline halb omadus vahel lihtsalt salvata. Minu meelest pole tegemist isegi mitte arvamusavaldusega, vaid just pigem sellise halva tuju susamisega. Tugevad hoiakud teatud küsimustes ja ei suuda vaadata inimesi sellistena nagu nad on... Noh, selline koha kätte näitamise komm vms. Teda ärritab blogimine, üldse netindus ja seeõttu susab vahel meelega. Aga loeb küll ja palju :D
Peaksin harjunud ehk olema aga näe, ikka kihvatab. Sest kui arvad, et oled kellegagi v hea sõber, siis ei tohiks ju nii teha... et ära tee seda teisele, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Ja mind mitte ei üllata tema kommid, vaid pigem näes, et keegi on miskit maha jätnud mõtlen: kas jälle üks terav mõttetu nõel sealkandist:P
Teda nagu ärritaks blogimaailma liig isiklik toon, v kinnise inimesena võib see olla ehk talumatu ja mõistetamatu.
See pole seotud kudumisblogiga, mul on veel teine suht isiklik blogi, mida loevad vähesed ja mis profilis ei kajastu.
Signe, aga kuidas mõjuks, kui sa ütleksid: "kallis xxx, ma tunnen end halvasti, kui sa mulle niimoodi suskad."?
eriti stiilne on, kui vastad nii tema "anonüümsele" kommentaarile.
ma ütleks, et teie suhe on eee... omapärane.
küllap on sel omad põhjused, miks sa teda sõbraks pead.
mina ilmselt distantseeruksin.
kui ma peaksin tõesti tahtma, et keegi mulle halvasti ütleks, siis saab selle asja ära organiseerida näiteks ühistranspordis või perekooli foorumis.
ma ei pea kulutama oma aega, et solvajaga pikemalt suhelda.
No ma tean, mida sa seda teemaarendust lugedes mõtled. Eks siin ole 1 seik esile toodud, mis ei anna ehk kogu spektrit suhtlusest, eks.
Vahel on mõne sõpruskonnaga niiviisi, et koos on megalahe ja suheldud aastaid ja mida vanemaks saad, seda raskem on uusi tuttavaid leida. Vähemalt mul on niiviisi.. inimesed on erinevad ja kõigil omad kiiksud, nende talumine aga läheb aastatega keerulisemaks ning inimesed ise muutuvad kibestunumaks (vanainimese kius tuleb kallale, ic). Hoiakud süvenevad ja kannatlikkus on üha harvem külaline. Eks ma olengi aja jooksul õppinud paksu nahka koguma ning oma joru ajama siin silmas aga kõik pole nii mustvalge alati. Kui on ikka koos nii vett kui vilet nähtud, siis on raske vahel tunnistada, et inimene nii palju muutunud, et enam aktsepteerida ei suuda. Noh, nagu igasugustes inimsuhetes... inimesed arenevad eri suundades ja minevik+memuaarid+koos läbielatu hoiab ikka veel koos.
Postita kommentaar
<< Home