ka ringi minnes võib kohale jõuda
Urmas kirjutab usust ja haridusest.et kui inimest piisavalt harida, siis ta loobuks religioonist.
esmapilgul tundub see igati loogiline:
teadus justkui seletaks igasuguste nähtuste põhjuseid
ja usu jaoks pole nagu vajadust.
kõik on justkui õige.
paraku on mõnele inimesele loomuomane järjest edasi kulgeda.
lugeda ja teada saada,
otsida vastuseid, mis omakorda tekitavad küsimusi.
niimoodi võib jõuda kuhugi füüsikataguste asjadeni.
st. asjadeni, mida füüsika ei selgita.
võibolla, et veel ei selgita.
aga võibolla ei saa kunagi selgitama.
või lihtsalt ei saagi selgitada.
noh, igatahes on see haridust saanud ja ateistlik inimene
pisut segaduses.
jumalat polevat olemas.
aga kuidas, kes, miks...???
raske on uskuda,
et olematu tõenäosusega sündmus on siiski toimunud.
iseenesest ja täitsa juhuslikult.
nojah, siin me oleme:
universum, elu, mõtlev ja loov inimene.
lihtsalt juhus?
uskuda, et universumi ehitus ja areng on täpselt sellised,
et seal saaks eksisteerida inimene...
mäherdune põhjendamatu enesekindlus inimese poolt!
et vot selliste asjadeni võib liigse lugemisega jõuda.
liiga palju füüsikat võib tekitada kahtlusi
mingi kõrgema jõu puudumise osas.
mõned jõuavad jumalani otse ja lihtsalt,
läbi religioosse kasvatuse
või mõne usulise kogukonna mõjutusel.
teised jõuavad suure ringiga ja kaheldes.
nad tulevad teiselt poolt,
aga jõuavad siiski.
võibolla polegi neil mingit kujutlust jumalast
ja nad ei tunne ühisosa ühegi religiooniga.
samas võivad nad vabalt ühineda ka
enda asupaigas levinuima religiooniga.
ka islami äärmuslike vormidega.
nii et need asjad vist polegi nii lihtsad,
haridus ja teadus ei päästa alati usust.
nende tõttu võib tee pikem olla,
aga võibolla on selle läbi ka usk kindlam...
kirjutas ematehnik @ 20:55
5 lisas:
Huvitav, see küsimus oli täna ka R2 hommikuprogrammis arutlusel ning tiim helistas lausa Tartusse. Vastus oli, et inimesele mitte ei ole religiooni vaja, vaid inimene on oma olemuselt religioosne. Kuid kurioosne on see, et eestlane on oma loomu poolest nii enesekeskne, et ainult 6% väidab end jumalat uskuvat. Eestlasele läheb pigem korda see, mis teda vahetult ümbritseb, mitte aga niivõrd abstraktsed teemad. Aga sellegipoolest, nagu inimesele on vaja muusikat ja kunsti, on vaja ka reliooni ja me ei küsi, miks meile seda vaja on. Nii vastas siis õpetet professor.
Mnjaa, libedale teele läksin jah. Ma ei usu jumalat ja pole ka kuigi tark.
Huvitav, kas see inimese religioossus on nt viimase mõnesaja aasta jooksul muutunud? Ja kui palju me 200 aasta pärast usume? Pagana keeruline... aga vait ei saa ka olla.
Esiteks, intelligentse disaini teooria on jama, täpselt sama jama kui ainujumala teooria. Neist ei ole erilist kasu. Ma võin olla üleloomulikult vaga ja heatahtlik, aga toidu toovad lauale ja liisingud maksavad ära siiski taip ja töökus.
Teiseks on Singnel päris õigus. Kõik elusolendid usuvad. Ja see mida nad usuvad on suures plaanis teooria ümbritseva keskkonna kohta. Seda, kui hästi see teooria, meie usk, töötab näitab inimese edukus.
Inimesed usuvad alati sama palju, me lihtsalt usume teisi asju kui varem. Näiteks milleks uskuda, et onaneerimine võtab silmanägemise ära. Aga kunagi usuti... imelik kas pole.
Põnev mõttelõng... Minu arust usk jumalasse kui selline on laiemas plaanis ühiskonna ohjamisel abiks. Mõelda, kui see esimene seltskond (ja neid on ühiskonnas vast enamuses), kellest Ematehnik kirjutab, ei usuks millessegi või usuks ainult mammona kogumisse. Täielik anarhia ja massirahutused;) Aga antakse neile kont hambusse (nt jõulud) ja kõik on paid, teevad head ja mõtlevad ilusaid mõtteid. Küll ülejäänud aasta otsa jõuab taas lapsi auto alla ajada, naabrilt korterit välja petta jne. Kui lugeda, milline oli elu keskajal, said papid talupoegi jm pööblit tõenäoliselt samal põhimõttel ohjes hoida.
Teine kamp on asjalikum.. Nagu kõik inimesed, kes on jõudnud mingi teadmiseni läbi reaalse kogemuse, on tõenäoliselt targemad kui tuupurid. Lihtsalt nüüd on küsimus usulises kogetuses. Võib-olla ka usulises eneseotsimises - selleks, et leida endale see õige, tuleb esmalt tutvuda endale mittesobivatega. Minu religioonifilosoofia õppejõud ütles kord, et ateistidki usuvad millessegi. Sest usk, et jumalat kui sellist pole olemas, on tegelikult ju ka usk. Millessegi;)
Aga religioossus ei ole vast muutunud... Ikka jäävad väliselt religioossed (a la tibid, kes lasevad end ristiusustada vaid selle nimel, et saaks kord elus või enamgi valges kleidis kirikus eputada), kes tulevastele põlvedele jätavad mulje endist kui religioossetest. Ja alati jäävad inimesed, kes oma usku "suure kella külge" ei riputa, aga kelle jaoks usk millessegi teeb neist usklikumad inimesed, kui väliselt usklikud tegelased. Seega nõus Signe ja õpetet professoriga: inimestele on vaja religiooni.
Ei saa aru Mardi vagaduse/heatahtlikkuse ja taibu/töökuse vastandamisest. Minu arust käivad need võrdlemisi erinevate kategooriate alla, võides eksisteerida konflikti tekitamata. Või on taibu/töökuse all mõeldud eestlastele "igiomast" rehepaplust/varastamist?
järjekordne näide sellest, kuis kommentaarid on jutust paremad :-)
puhas rõõm on teid lugeda!
ega minagi ju kuigi tark ei ole, aga natuke targemaks võib ehk saada.
mardi mõte jäi ka mulle hämaraks, loeksin meeleldi põhjalikumat arvamust.
ühiskonna ohjamisel on usk ilmselt abiks, aga moraal ja eetika pole ju ainult religiooni asi? ilma jumalat uskumata saab ju ka moraalne olla, kasvõi iseenda hingerahu pärast...
Postita kommentaar
<< Home