ematehniku asjatamised

sain kord solvatud

einoh, mul oli ikka kodus ka mingi arvuti.
Amstrad oli nimi.
DOS ja värk,
Norton Commander oli kah.

töö juures oli kõva sõna:
Win 95 koos muude mugavustega.
värvid ja viled.
järgmise Windoosa sünnini oli veel aega...

bossi sõber Mella käis meid vahel abistamas.
noh, kui me arvutid tegid seda, mida me käskisime.
mitte seda, mida me tahtsime.
Mella oli õppinud mees,
vist mingi süsteemiinsener...

eks ma algaja arvutikasutajana ikka tüütasin teda kah.
mõnikord.
kuni ta mu eluks ajaks ära solvas.

ta ütles mulle, et
VIGA ON TOOLI JA KLAVERI VAHEL!

%#¤¤%&#¤%%# !!!
see oli viimane kord, kui ma talle helistasin.
mu paha iseloom ei lasknud enam abi küsida.

iga issandama kord, kui mul mingi
arvutiprobleem või -vajadus tekkis,
tuli mulle see ütlemine meelde
ja ajas mu tigedaks.
tigedusel on liikumapanev jõud.

nuttes ja verd higistades pead sina oma masinat taltsutama!

aga taltsutasin kah, rsk!
õnneks oli internet tolleks ajaks juba leiutatud.
aasta hiljem lappasin rauda nagu vana mees,
installisin büroos kõiki asju
ja roomasin mööda lauaaluseid,
kui kohalik võrk kadunud oli.
kui raud töötas tõrgeteta,
sorkisin Foxpro-d,
tegin mingeid väikseid rakendusi
ja võtsin oma raamatupidamisprogrammi juppideks.
(heh, ma olen ikka täitsa tegija tädi olnud :D
paneks nüüd keegi mul kodus LAN-i ka normaalselt tööle...)

* * *

kummaline, eksole, kuidas üks halvasti ütlemine
annab mõnikord rohkem tulemusi
kui igasugune abistamine, õpetamine ja juhendamine kokku.

põhimõtteliselt peaks ma Mellale tänulik olema.
eks ma tegelikult ju olen kah. tõsiselt.
mis muidugi ei tähenda veel,
et ma selle solvangu andestanud olen :)

kirjutas ematehnik @ 08:24