24 oktoober 2006

dogijuttu kah

suurte majade taga tühermaal oli plats,
kus ümbruskonna rahvas oma neljajalgseid pereliikmeid
jooksutamas käis.
plats oli kohati võssakasvanud ja
suured kaevurkoerad olid sinna auke kaevanud,
mõnus koht koertel trallida.

käisime dogiga ikka seal jooksmas
ja sotsialiseerumas.
ajapikku tekkisid talle sõbradki.
üks sõber oli Inti.
Inti oli ka dogi.
samamoodi must, aga suurem.
ikkagi isane.

inimesed sotsialiseerusid ka.
kui sul ei ole just väga levinud tõugu koer
(ma arvan nii...)
siis on teise samatõulise peremees
nagu ühekandimees
või peaaegu sugulane.

sotsialiseerusimegi siis Inti peremehega,
ajasime mingit "asjalikku dogijuttu"
kuni meile meenus,
et olime sinna tulles
muuseas ka oma dogid kaasa võtnud.
keda miskipärast ei näha ega kuulda polnud.
ilmselt on koerad põõsastes.

läksime asja uurima.
põõsastes (õigemini nende taga)
oli nii mõndagi.
mingid naiste silma alt pagenud vene mehed
olid oma null-üheksa võssa parkinud.
(null-üheksa oli tol ajal vist veel päris arvestatav asi.)
kõik viis ust pärani, raadio mängib- nagu ikka.
pidasid seal pisikest püstijala-piknikku.
st. olid oma söödava kraami
kuskile pagasiruumi laiali sättinud,
ise seisid auto taga ja manustasid alkoholi.

need meie sotsiaalsed dogid aga
olid venelaste null-üheksa vallutanud.
mõlemad koerad olid jalgupidi auto tagaistmel,
peadpidi pagasipoolel
ja hävitasid venelaste sakuskat.
dogid olid peaaegu puhta vuugi teinud,
kõik lihakraam ja juust söödi ruttu ära.
ja minu lilleke pani muidugi ka kõik hapukurgid nahka.
meestele jäeti vaid leib.

õnneks olid venelased ka sotsiaalsed,
polnud pahased ega kedagist.
neile pakkus see häppening hoopis lõbu.
tulid suured koerad ja sõid kõik ära!
isegi hapukurgid!
hea, et auto tagasi andsid!

aga võibolla oli neil lihtsalt hea meel,
et koertel siiski mingid peremehed ka on.
jama ka ju,
kui mingid vasikasuurused elukad
su autosse elama kolivad.
ise nad välja ei lähe
ja ega neid väga vist ajada ka ei julge.
suured ju.
ilmselt on neil ka hambad.

ühesõnaga olid venelased üsna rahul,
kui me oma koerad nende autost
lahkesti ära kutsusime.

* * *

et mõnikord võib olla pisut punastamapanev,
kui su nagunii suht sotsiaalne koer
otsustab täiendavalt sotsialiseeruda
võõra autoga
ja seal leiduva söögikraamiga.






7 lisas:

24 oktoober, 2006 09:05, Anonymous Anonüümne ütles...

Naera herneks:)) Ehk ei saand kutsad kõhuhädasid külge:)
Mul tuttaval sõi spanjel kunagi terve pannitäie kerkima pandud pärmitaignapirukad (toorelt!) ära, pärast pidi peaaegu lendu tõusma....:)

 
24 oktoober, 2006 16:48, Anonymous Anonüümne ütles...

:D

 
24 oktoober, 2006 17:41, Blogger annushka ütles...

no aga kuda vene mehed siis ilma sakummita hakkama said?

 
24 oktoober, 2006 17:45, Blogger ematehnik ütles...

no leib jäi neile ju alles :)

pealegi on kangemad mehed võimelised viina võtma ka nii, et peale võetakse vaid tekstiili.
(st. nuusutatakse varrukat.)

 
24 oktoober, 2006 22:32, Blogger KK ütles...

Hia lugu :D
Kui ma kunagi visioonile tegin lugu teemal Elustiil - koeraomanik, siis lavastasime kah ühe sotsiaalse dogiga minu imepisikeses autos pilti sellest, et suur dogiloom ei mahu pisikesse autosse ja koeraomanik no peab ju koera järgi valima autot. Koera autosse toppimine oli paras jama, iccc. Koer ise noor ja elav, kogu lavastus käis Linnahalli kail ning fotograaf pisut pelgas :).
Jube kihvt loom oli, beezh, Gloria. Kuigi mustad meeldivad mulle rohkem, mõjuvad majesteetlikumalt.

 
25 oktoober, 2006 10:17, Anonymous Anonüümne ütles...

:D Jajah.

Meil oli külapääl ka mõned aastad tagasi dogi. No oli alles vasikas, ausalt. Ja too tegi kah oma tempa.
Pidas lugu heast raamatustki. Igatahes minu "Pärija Kalkuttast" 45 lehekülge pani keresse nii et tolmas. Ja sülle kippus istuma, kuigi jah ... ta ei mahtund hästi diivanilegi.
Sigadustele oli meister. Ning olgugi, et oma küla koer ja nagu oma, ta oli nii suur, et pelg jäi ikka sisse.

 
26 oktoober, 2006 12:39, Anonymous Anonüümne ütles...

Nüüd võttis küll silmad märjaks. Mitte lugu ise, seda oleks saanud kirja panna ka kolme lausega, aga viis, kuidas see kirja oli pandud.

Lahe.

 

Postita kommentaar

<< Home