ematehniku asjatamised

mul on nüüd väljavalitu

see tähendab,
et ma valisin ta välja.
Canon 450D nimelt.

käisin täna poes,
et katsun, kuidas ta ka käes tundub...
spetsid ja tutvustused on head küll,
aga tunnet ju muidu ei taba,
peab ikka katsuma.

küsisin siis katsuda,
sain kah.
piilusin natuke,
kruttisin ja näppisin siit-sealt.
mhmh!
see tundub tõesti hea!
mitte et ma sellega midagi teha mõistaks,
aga tunne on õige.
hea tunne noh.

aga et see live view?
sellel peaks ju olema,
kirjadki küljes, et on?
mismõttes?
küsis müügimees.
noh, et näitab ekraanil ka seda,
mida ma pildistada püüan...
ei-ei,
digipeeglid nii ei näita! teatas müügimees.
???
live view tähendab seda,
et ekraanil on näha pildi parameetrid ja graafikud,
polnud müüja selgitustega kitsi.

nojah, võibolla küll,
et mina olen millestki valesti aru saanud.
aga
ma olen targema inimesega ka rääkinud
ja seda ma nüüd küll ei usu,
et tema nii olulisest asjast valesti aru saab.

kui Väga Tark Müügimees teise kliendiga tegelema asus,
pakkus müüjaõpilane arglikult,
et äkki on asi selles,
et aparaaadil pole mälukaarti sees?
ma leidsin, et seda võiks tõesti proovida.
halba see igatahes ei tee.

ega teil siin mõnd mälukaarti ei leidu,
katsetaks natuke,
viitasin ma mälukaartide stendile.
õpilasel polnud ilmselt volitusi,
et seinalt üks mälukaart alla võtta.
Väga Tark Müügimees aga põrnitses mind
keedetud tursa pilguga
ega kostnud midagi.

nojah, mis hädaga teed,
koukisin käekotist oma seebikarbi,
katkusin selle seest mälukaardi välja
ja sisestasin selle elegantse liigutusega canonisse.
mõni selle aparaadiga tehtud pilt
minu mälukaardil
ei olegi nii halb mõte.
aga jaa,
eimidagi.
ei live ega view-i.
ja ei pildista kah.
endiselt.

keegi võiks selle nüüd sisse lülitada!
ma olen vajutanud juba kõiki nuppe,
aga pilti see masin ikka ei tee...

minu vastava abipalve peale pakkus Väga Tark Müügimees
mulle venekeelset kasutusjuhendit
ja teatas,
et tema ei tea sellest aparaadist midagi,
tal pole aega mingit juhendit lugeda.
ja üldse võiksin ma endale netist selle juhendi tõmmata
ja alles siis ostma tulla,
kui ma aparaati kasutada ka oskan.

antud tingimustes oli see muidugi
täiesti mõistlik soovitus.
keegi võiks ju tõesti midagi sest müüdavast kaubast teada.
võtsin oma kaardi
ja tulin ära.

ma arvasin kohe,
et mul on ikka vara digipeeglit osta...


samas kaubanduskeskuses leidsin veel ühe poe,
kus mu väljavalitu kenasti vitriinis oli.
no ega hullemini minna ei saa,
astusin aga vapralt sisse
ja usutlesin noorukest müüjapiigat.
et kas ma olen asjadest ikka õigesti aru saanud
ja üldse.
ikka õigesti, teatas piiga.

asjalik tüdruk oli,
võttis aparaadi
ja lihtsalt näitas,
kust ja kuidas näppida,
et oleks live view.
no ja oligi!
täitsa olemas oli!

ei tahtnud ta ise juhendit lugeda
ega ajanud mind minema,
et mis üldse tuled siia,
kui kasutadagi ei oska...

moraal?
et kui ka teises poes oli see aparaat
kilo jagu kallim,
siis selle eest saab ka
asjalikku ja pädevat teenindust
ja sulle ei anta mõista,
et sa oled liiga loll
sellise asja ostmiseks.
eksole.


nüüd olen ma oma väljavalitut
vähemalt katsunud.
pean veel välja mõtlema,
millal on hea aeg ta ära osta...

Sildid: hullumaja puhvet

kirjutas ematehnik @ 22:13