ematehniku asjatamised

looda jah, et armukesed probleeme ei tekita...

alles ükspäev vestlesin kellegagi teemal
"mehed ja nende armukesed".

ja ma kiitsin oma meest,
et tal on vist ainult rauast armukesed,
tema autod ja tema arvuti.
noh et tuleb küll vahel alles poole öö ajal koju,
aga vähemalt ei too miskit haigust majja.

kiida veel, eksole.
et ei too haigusi majja...
nüüd on see siis käes!
aargh!


eile hakkas mingi hädaldamine peale,
et temal on hullult palju troojalasi arvutis.
üle neljakümne.
- mida hekki,
millal ja kuskohast need sinna tekkisid?
- eitea, aga nüüd nad siin on!
mina pole neid siia tõmmanud!
tee midagi!

ma saan aru küll,
et peab mingi tööjaotus olema ja nii.
ja et kui ma ei taha ise
oma autoga tehnilises vahekorras olla,
siis peaks ma ta arvutiga ikkagi tegelema.
ega ma ei öelnudki,
et ma ei tee.
aga maitahtnud siis teha.
mulle meeldib asju teha siis,
kui ma tahan neid teha.
näiteks kunagi hiljem.

ta jälle tahtis,
et ma ikka kohe teeks midagi.
krt, ta on manipuleerima õppinud!
täna hommikul helistas ta majasõbrale,
kes meil vahel peenemaid IT-tegemisi toetab.
ainuke aktsepteeritud võrgutaja meie majas...

kuulasin siis natukene seda asja,
muidugi hakkas mul majasõbrast kahju.
ega ta mingi psühhoterapeut ei ole.
päästsin majasõbra,
st võtsin telefoni üle.
eks mul väike egovärk ka...

siin ma siis nüüd olen,
poole oma rahulikust pühapäevast
olen ma veetnud ta arvutit rookides.
puhtaks sain.
polnud seal mingit neljakümmet pahalast.
üksainuke oligi,
aga osav selline,
vaat et toob tüli majja...

ohjah.
nüüd olen
värskelt instrueeritud ja
mitmest suunast hellalt noomitud,
peaksin enda masinale vist
vähemalt viirusetõrje installima...

võeh,
no ei lasta rahus
lihtsalt ilus olla,
ikka peab midagi tegema ka.

Sildid: urinad

kirjutas ematehnik @ 16:57