olen ka roheline! (tegelikult tavaline kooner)
ma olen natuke kooner.(kui veel raamatupidaja olin, siis väitsin, et see on mul kutsehaigus).
ega see koonerdamine mingi uhkuse-asi pole,
pigem selline häbenemist-väärt-värk.
vanainimese kiiksud, mis teha.
lugesin netist asju
ja tekkis tunne, et ma polegi nii aut.
suure osa mu koonerdamisest võib vabalt ümber nimetada
roheliseks maailmavaateks.
see pole ju üldse häbiasi :)
täitsa inn on.
täna ostsin humanast kaks seelikut,
ikka nende toredate suurte prouade omi.
õmblesin neist põnnile kolmed püksid.
kui see kangas juba kord kootud on, ja mõnd inimest teeninudki,
et enne prügimäele sattumist saab seda veel kuidagi ära kasutada.
ja sellega vähendada uute toorainete kulutamist.
selgelt roheline värk, eksole.
(seelikud olid küll sinised)
tegelikult poes polnudki selliseid pükse, nagu ma tahtsin.
omatehtud püksipaari hinnaks tuli miski 10.-
et sain ju mõnuga koonerdatud :)
helde aeg, mis need poes oleks maksnud!
oma 50.- paar ikka.
kulutatud aeg ei loe,
õmblemine käib loova eneseteostuse alla ja tekitab hea tunde.
näädsa, veel kokkuhoidu,
šokolaad oleks ka hea tunde tekitanud,
aga selle eest oleks pidanud maksma :)
kirjutas ematehnik @ 22:06
2 lisas:
Tahaks pilti ka näha! Mina olen enda puhul tähele pannud, et koonerdamine tekitab palju parema tunde, kui laristamine :)
Mu ristilapse vanem õde ütles hiljuti (6a), et Gerda (2a)(noorim) on kõige õnnelikum - tal on kõige rohkem riideid! Ta saab ju kõik meie riided omale:)
Postita kommentaar
<< Home