ematehniku asjatamised

ei peal-, ei allkirja

blogi on kohati nagu vaimne prügikast.
nutt ja hala, ving ja ulg.

samas tundub, et blogimine ja igasugune muu kirjapanemine võimendab probleeme.
kui ma ainult mõtleks, siis unustaks ma alguse ära juba selleks ajaks, kui keskpaika jõuan.
korraliku ülevaate puudumise tõttu ei tundugi häda nii hull ja õnnetus nii suur.
mitte et mul nüüd mingi häda või õnnetus oleks.
jutt on potentsiaalsest hädast ja õnnetusest.
mis võib ju tulla.
aga võib ka mitte.
(ei tea, kas ma olen mõjutatud Koržetsist või Rüütlist?)
mõtteid kirja pannes saab igal hetkel alguse üle lugeda ja oma mälu värskendada.
no lohutav see nüüd küll ei ole.

mehelikult käituda on lihtsam:
kui sulle tundub, et midagi on valesti-
ignoreeri seda.

kui ignoreerida ei õnnestu-
defineeri probleem ja lahenda see.

kui lahendada ei saa-
ignoreeri probleemi.

kui ignoreerida ei saa-
hakka näiteks jooma.

niimoodi naiselikult lähenedes ei saa ma isegi probleemi defineeritud, ammuks siis veel midagi asjalikku välja mõeldud.
ainult häbi hakkab.
ilmselt ma ei valda tehnikat.
käpard :)

kirjutas ematehnik @ 17:12