ematehniku asjatamised: lõigetest

13 märts 2006

lõigetest

nutt ja hala: lõigetega on alati üks jama.
ma ei saavuta isegi koos oma sandi iseloomuga neid mõõte, milledele lõikeid tehakse. pidevalt peab midagi kohendama ja kusagilt kokku võtma.
saad suure vaevaga lõike istuma, siis püüad teist alles hoida, et järgmisel korral oleks võtta. enne järgmist korda toimub lõigetega alailma mingeid salapäraseid muutusi. viimasel korral oli mul ühe jaki juurde kolm erinevat varrukalõiget ja ükski neist ei istunud. ma tõesti ei tea, kust need varrukad tulevad!

igatahes mõtlesin ma midagi kardinaalset ette võtta.
algatuseks otsisin kapist välja ühe pusa (mitte tuustaka, ikka rõivaeseme), mis mingist kaltsukakülastusest tekkinud oli. kuna see millegipärast mu mõõtudega sobis, siis sai temast mu uue põhilõike esiema. ma nimelt lõikasin selle pusa kenasti õmbluseid pidi lahti. milline suurepärane idee! ei mingit jama kalkarulliga ega lõikelehtedega. käärid sisse ja valmis!
kuna see "esiema" liiga tume oli, joonistasin saadud tükid valgele kangale ümber. (leidsin kapist mingit kohutavat sünteetilist trikotaaži, mis ei veni ega hargne ja ei kõlba ka mitte millekski.) igaks juhuks joonistasin oma lõigetele mõned jooned ka peale, keskjoone ja vööjoone. hiljem olen veelgi jooni lisanud.
selline riidele tehtud põhilõige on üks igavesti tänuväärne asi, ei rebene ega lähe liiga kortsu, pealegi ta ei krabise, st. ei tekita põnnis ja kassides ebatervet huvi.

mulle kohe meeldib lõike järgi kududa, väga mugav on.
viimasel ajal on varrukad kuidagi iseenesest hästi istuma hakanud...