alkoholist ja üldse
juuakse jah.kes vähem, kes rohkem.
(no mõni ei joo kah.)
miks juuakse:
see on põgenemine.
kes põgeneb reaalsuse eest,
kes iseenda eest...
miks põgenetakse:
sest ei jaksa, ei oska, ei taha enam...
...et saaks hetkekski end jälle hästi tunda.
ravime oma elamise valu.
kes ühel, kes teisel moel.
statemendid
"mind küll ükski asi niimoodi jooma ei pane":
ei ole vaja oma jumalat õrritada,
jumala õppetunnid võivad karmid olla.
põhjuseid põgenemiseks on erinevaid.
olukorrad on erinevad
ja inimesed on erinevad...
ma ei arva,
et enda elamise valu alkoholiga raviv inimene
peaks ilmtingimata kuidagi primitiivne olema.
võibolla on ta hoopis tundlikum kui keskmine moralist.
võibolla mõistab ta maailma asju
ja iseenda lootusetust
sootuks sügavamalt,
kui talle näppu viibutav kaaskodanik...
* * *
oma olemuselt ei ole suurt vahet,
kas tarvitada alkoholi
või hulkuda metsi mööda ja piltitda f***ing jõhvikat.
mõlemad on lihtsalt vahendid,
hetkekski hea enesetunde tekitamiseks.
nagu ka muud asjad,
mis korrakski end hästi tunda lasevad.
kes joob,
kes pildistab,
kes maalib,
kes luuletab...
lihtsalt põgenemine reaalsusest...
igaühel oma "escape"-nupp.
nii mõnigi alkoholi tarvitamine
on pigem kui
lühiajaline ja tagasipööratav
suitsiid.
siinjuures näpuga vehkida-
kas oleks parem,
kui inimene oma elamise valu
ühekorraga ja lõplikult leevendaks?
...nööri abil...
Sildid: sada aastat üksildust, äng
0 lisas:
Postita kommentaar
<< Home