ematehniku asjatamised

"siin peaks üks pank olema"...

...arutas ema omaette,
kui Keila-Joale sõites Türisalu silti nägi.

"kaksisvee-kaksisvee-kaksisvee-punkt"
mõtlesin.
aga ei öelnud midagi.


üles jõudes keerasin auto parkimisplatsile,
aega meil oli,
no vaatame siis selle panga üle.

"see ei ole üldse nii kõrge"
ütles ema
kui ma arvasin,
et ehk ei ole vaja väga seal serva peal kõõluda.

ah et ei ole kõrge...
nonoh!

vaatasin kella.
meil on ikka veel aega.

siis vaatasin oma 10-sentimeetrise tikk-kontsaga kingi.
need mul igapäevased,
no ma olen nii pisike,
et madalama kontsaga ei ulataks mul jalad püsti seistes maha.

nomaitea.

see trepp, mis panga paremast servast alla viib,
on küll vaid nime poolest trepp.
(hiljem selgus, et peale minu ei nimeta keegi seda trepiks.)

no ei tundu hea mõte...
tavaliselt ma ikka matkapapudes seal käin...

teisest küljest,
tavaliselt on mul siis ka üle 6 kg kola kaasas.
kaamera ja kuhi klaasi jne.

seekord vaid käekott.
suhteliselt tühi.
st. sinna oleks saanud mahutada veel
kaks pakki piima ja pool lapikut leiba.
mida seal ei olnud.
noh et kott on ju kerge!
suhtume positiivselt!

kuna ema kohalikke olusid ei tundnud,
ei osanud ta mind õigeaegselt mõistusele ka kutsuda :-D
siis, kui ta aru sai,
mis hull mõte mul oli,
oli juba lootusetult Hilja.
ja Salme ja Leida...

ja me käisimegi seal all ära!
polnud nii hull midagi,
tõelist tibi mingid kontsad ei takista!

igatahes tunnistas ema alt üles vaadates,
et on ikka kõrge pank jah.

all meenus mulle pisiasi,
et tegelikult
on mul auto pagasiruumis
kolm paari kummikuid...
tikk-kontsadeta kummikuid.
irv.
neetud alzheimer, eksole.

* * *

igatahes on see temp mul nüüd tehtud.

täna oli hea kolleegidele seletada,
et tegin midagi sellist,
mida nemad küll järgi ei tee :-D
et sportlik saavutus.

"ei tee jah..."
nõustusid nad, kui asjast lähemalt kuulsid.

no nad mul ju mehed,
nad ei kanna selliseid kingi...

Sildid: tibide raskest elust

kirjutas ematehnik @ 21:53